"Boxer's omen" (1983)

director: Chih-Hung Kuei

105min.

Hong Kong

"Boxer's omen" osutus minu silmis filmiks, mis väärib maksimumpunkte. Olin igalt poolt lugenud, et äärmiselt veider jne., kuid polnud jõudnud sinnani, kus oleks öeldud, et veidruste all mõeldakse naljakate eriefektidega rituaale. Nii et see on põhimõtteliselt üks neist legendaarseist kaugida musta maagia filmidest - "Mystics in Bali", "Centipede horror" ja mis need tuntumad nimed neil ongi. Aga "Boxer's omen"is oli trikitamist vähemalt sama palju kui viies taolises filmis kokku. Taustaloole oli jäetud ruumi minimaalselt, kokku umbes pool tundi, et saaks kenasti aru kes on kes. Terve ülejäänud film oli nagu tsirkuse etendus, hea ja kurja duell, järjekindel üksteise silmamoondustega ületrumpamine. Algselt pehmete mänguasjadena ja hiljem (kui nad on luukereks muutunud) limaste traadikonstruktsioonidena esinevad nahkhiired, ämblikud ja mitmed muud nöörist tõmmatavad elukad. Paistab et kasutatud on mitte mõne special FX team'i vaid lasteaia käsitööringi teenust. Aga on ka võigast okse ja soolikatega plätserdamist. Ja siis paha võluri karakter on sümpaatne. Mitte kõmiseva bassihäälega suursugune hirmutis vaid pigem kloun või kojanarr. Ühes kohas, usu või ära usu, näitab oma vastasele keskmist sõrme. Alguses kartsin natuke pealkirja, sest igasugune martial arts jätab mind täiesti külmaks. See ongi üsna eksitav nimi, poksil peatutakse väga pealiskaudselt, veidi alguses ja keskel. Nii et seegi on üks siinsetest veidrustest. Kickboxing ja must maagia oleks nagu juhuslikult ühte filmi sattunud.