director: Charles Philip Moore
96min.
USA
Ammu pole näinud nii efektirohket õudukat. Sarnaste Hong Kongi pöörasustega sama tase. Selles mõttes, et efekte pole varutud kulminatsioonikohtade vürtsitamiseks nagu tavaliselt, vaid kõikvõimalikke trikke on paksult üle kogu filmi puistatud. Tegelased on siin lõksu sattunud mingisse teispoolsusse, mida võiks pidada eriefektipõrguks. Ei möödu vist kahte minutitki kui jälle udupilve seest ilmub mõni helendav kummitus või muutub keegi rääkivaks nukuks või midagi plahvatab. Viimased 20 minutit muutub juba nii hulluks sähvimiseks ja actioniks, et võiks mingiks kodukootud "Star wars"iks pidada.
Peategelane on Cory, kes sõidab koos sõpradega üksikusse kolkakülla, et leida oma vanemate talu. Ta on näinud viimasel ajal selle majaga seoses imelikke unenägusid ja need ei anna rahu. Kohe kui nad on sihtpunkti jõudnud hakkab trall pihta. Majast pole eriti midagi muud peale paari müürijupi ja ukse järel, kuid üle ukseläve astumine viib nad teise dimensiooni, kust välja pääseda on väga raske. Kõiges on süüdi vanemate satanismi praktiseerimine.
"Demon wind" sarnaneb "Evil dead"iga ja seda rohkem kui viisakas oleks. See pole absoluutselt mingi etteheide, ega "Evil dead" ise ka just eriliselt teravmeelse originaalsusega ei hiilga. Hoopis teised väärtused on mängus,lõbustuspargi õudustetoa väärtused. Seda külastades on enamvähem teada mis ees ootab, aga seda peab olema palju ja kõikvõimalikes variatsioonides. Keda huvitaks õudustetuba kus pika pimeda koridori lõpus ootab ainult üks luukere?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar