"Evil clutch" (1988) on Troma poolt reliisitud, kuid ei esinda üldse tüüpilist Troma stiili. See on perversselt vigase stooriloogika, debiilsete dialoogidega, eriti halva dubleeringuga (kohati on aktsent nii tugev, et ei saa aru mis keeles räägitakse) ülimalt verine Itaalia müstiline õudukas. Äärmiselt naljakas, kuid täiesti tahtmatult. Teadlikult polnud siia ühtegi nalja sisse kirjutatud.
"The house that dripped blood" (1971) Tüüpiline Amicus stuudio horror-antoloogia. Tuttav ja turvaline telefilmilik briti kvaliteet. Jälle Christopher Lee ja Peter Cushing. Ma lihtsalt ei jäta vaatamata ühtegi sellist antoloogiat.
"Jail bait" (1954) Mitte nii kuulus kui "Plan 9" või Glen or Glenda", kuid siiski piisavalt tuntud varajane Ed Woodi krimka. Lihtne, puine, kergelt jälgitav, naljakalt üksluise soundtrackiga, meeldivalt lühike ja varakult etteaimatava üllatuslõpuga.
"Last of the living" (2008) Mõnusalt kergemeelne Uus Meremaa zombikomöödia. Selline, kus postapokalüptiline kaos tähendab kolme tavalise kuti jaoks mitte hirmu ja õudust, vaid mõnusat äraelamist.
"Psychomania" (1973) Täpselt selline film, mille puhul ei teki mingit kahtlust, et tegemist on kultusfilmiga. On üks mootorratturite jõuk "The living dead", kelle kiivrid on nagu stiliseeritud pealuud ja nende juht teab igavese elu saladust. Kuna nad kõik on surematud, siis anduvad nad erilise mõnuga enesehävituskirele. Lihtsalt lõbu pärast hüppavad sillalt alla, sõidavad motikaga läbi tellisemüüri jne. Väga omapärane, väga camp, väga stiilne. Imelik unenäoline uimasus häiris veidi.
"The wolves of Kromer" (1998) Vaimukas ja ebatavaline gayfilm. Muinasjutuliku mõistuloona esitatud lugu Kromeri külast ja selle ümber metsas elavatest huntidest, keda kristlikult konservatiivsed külaelanikud tagakiusavad. Hundid on karusnahkseid kasukaid kandvad seksikad gayd. Odav ja üsna amatöörlik teostus, kuid atmosfäärilt väga lahe segu sürrealistlikust arthouse'ist ja madala eelarvega b-filmist. Jean Rollin tuli meelde.
1 kommentaar:
Psychomania läheb peatselt vaatamisele
Postita kommentaar