"Abby" (1974)

director: William Girdler

89min.

USA

See on nüüd üks nendest filmidest, mille kohta ma kohe teada sain, kui hakkasin exploitationi klassikast huvituma. Aga kätte sain ta alles paar nädalat tagasi ja nüüdki tuli leppida üsna kesise kvaliteediga. "Abby" on blaxploitation stiilis "Exorcist". Naljakas, et kõik blaxploitation õudukad, mida saab minuteada vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda, on millegi rip-offid.

Mille poolest siis "Abby" oma eeskujust erineb peale selle, et kõik näitlejad on neegrid? Kohe saab aru, et ega detailset sarnasust nagu Türgi "Seytan"i puhul pole mõtet otsima hakata. Juba peategelane Abby pole mitte väike tüdruk vaid täiskvanud naine. Kõige sarnasemad originaalile olid haiglauuringute stseenid. Ja mõned peamised lähtepunktid on ka muidugi samad: väljakaevamistel (need toimuvad sedapuhku Nigeerias) leiavad arheoloogid iidse karbikese, millest vallandub deemonlik jõud, mis asub elama kontrastselt süütu ja heatahtliku Abby sisse. Ta hakkab koleda moondunud häälega ropendama, aga eelkõige ilmneb tema seestumus ebatavaliselt vulgaarse nümfomaaniana. Ta põgeneb kodust ja sukeldub pea ees pahelisse ööellu. Ega see pole siin midagi erilist. Ei mingeid S/M klubisid või bordelle. Ta hakkab lihtsalt tavalistel kõrtsidiskodel mehi lantima. Selline naljakas moraal siin ikka, et ühe korraliku abielunaise koht peab olema kodus pere keskel mitte baaris, kus juuakse alkoholi ja tantsitakse. Ja nii toimubki lõplik eksortsismiseanss baaris mitte magamistoas.

Igal juhul huvitav kombinatsioon oli. Palju enamat kui lihtsalt kopeerimine.