teisipäev, 25. august 2009

"Horrors of malformed men" (1969)


director: Teruo Ishii
99min.
Japan

Suur osa Teruo Ishii filme kuulub Jaapani exploitationi klassika kullafondi. Kõik need erootika ja sadismiga vürtsitatud lood naistevanglatest, mootorrattajõukudest, yakuzadest jne. Palju psühhedeelselt lavastatud füüsilist ja psühholoogilist terrorit. Seega üks sellistest rezhissööridest, kes on põhjalikult kõikvõimalikud exploitationi harud läbi käinud. "Horrors of malformed men" sobitub õudusmüsteeriumite hulka.

Lugu algab hullumajast, kus hoitakse kinni meditsiinitdengit, kes tegelikult pole hull. Talle ei anna rahu salapärased lapsepõlvemälestused, kuid ta ei oska neid tõlgendada. Eks ta siis põgeneb ja asub mõistatust lahendama. Ta näeb ajalehes mingi mehe surmakuulutust, mille kõrval on tema pilt. Sõidab matustele ja saab teada, et see oli tema kaksikvend kellest ta imikueas lahutati. Edasi tuleb sündmustes veel igasuguseid imelikke keerdkäike, vahepeal muutub see peitusemäng juba üsna venivaks, aga siis saabub tähtis koht, kus saadakse teada, et tema isa elab erakuna keset merd üksikul saarel. Sõidab saarele ja kohe kohtubki rannas kaljude vahel balletti tantsiva isaga. Isa, kellel on käelabade asemel kärnased sisalikulestad, on saarele loonud oma kuningriigi. Tema alamateks on igasugused kääbused, küürakad ja muud deformeerunud heidikud ja need omakorda hoiavad silma peal paarisajal poolalasti naisorjal. See kõik näeb välja umbes nii nagu Jodorowsky oleks lavastanud "Dr. Moreau saare". Selles mõttes, et isa teeb tõesti mingeid eksperimente, üritab aretada mingit värdjate tõugu, aga teadustöö asemel meenutab see rohkem sürrealistlikku performance'it. Kahjuks lähevad suurejoonelised maailmavallutusfantaasiad lörri, sest normaalsete inimeste hulgast saabunud kadunud poeg ajab isa niivõrd segadusse, et hull geenius lihtsalt sureb lõpuks enesehaletsusest, kuna on taibanud oma plaanide utoopilisust. Poeg jällegi armub saarel kenasse neidu, kuid saades teada, et see on tema õde otsustavad nemadki surra. Nad teevad seda eriti poeetiliselt - hõljuvad päikeseloojangu taustal taevas (animeeritult) ja siis lendavad ilutulestikuna õhku. Nende karjuvad pead ("Ema!, Ema!") jäävad taevasse hõljuma. Filmi lõpp.


















Kommentaare ei ole: