director: Piero Regnoli
83min.
Italy
Erinevatel maadel 60ndail tehtud vampiirifilmide vaatamine on selline süviti mineku teema. Ühest küljest väga sarnased, teisalt tuleb nii paremini välja pisidetailide erinevus. Hakkad võrdlema eriefekte millega on kujutatud päikesevalguses tuhastuvat vampiiri (siin filmis väga armsalt pooleldi animeeritult) või siis lausa näiteks küünlajalgade disaini. Sest lugu on ju põhikoostistelt alati korduv. Keegi eksib öösel teelt ja sattutakse pahaaimamatult vampiirilossi. Miski kutsub peremehes esile mälestused kadunud armastusest ja ta nõustub külalisi vastu võtma, samas keelates kategooriliselt öösel toast väljuda. Muidugi esimene asi mida tehakse on lossikorides ringi kolamine ja sealt need pahandused pihta hakkavadki.
"Playgirls & the vampire"i ekslejad on bussitäis tantsutüdrukuid ja nende mänedzer. Tähelepanu keskmes on väljakutsuvalt riietatud neiud, kellest üks muutub ka ise vampiiriks. Ma arvan, et see on kõige vanem topless stseen mis ma näinud olen, mis pole samas olnud erootika- ega eksperimentaalfilm. Odav produktsioon + kergemeelne toon segatuna õudusteemaga teeb "Playgirls"ist järgnevatel aastatel üha vallatumaks muutunud eurohorrori alusepanija. Kuigi puudub vastav sürreaalne õhustik võiks siin näha eelkäijat just Jean Rollini vampiirierootikale. Mustvalge pilt ja bikiinides tüdrukute kohmakad tantsunumbrid lõid jällegi paralleeli Harry Novaki nn. roughie'dega. Oli ka sarnasust "Bloody pit of horror"iga, mida ma just paar päeva tagasi vaatasin - grupp meelelahutusäriga seotud inimesi on sattunud kontrastselt ajaloolisesse keskkonda surmalõksu. Ja vähemalt sisevõtted olid tehtud samas lossis, oma silmaga tundsin ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar