director: Julian Richards
80min.
UK
Pulmafotograaf Max Parry, Inglise wannabe Patrick Bateman (meenutas mulle vedi Hugh Granti), on teinud endast käsikaameraga dokumentaali ja salvestanud selle videolaenutuse kassettidele. Ta on leidnud mingi kergelt manipuleeritava jobu, kes aitab kaamerat hoida ja on nii jäädvustanud oma igapäevaelu - pulmi, peresuhteid, veiniõhtuid sõpradega ja muidugi pidevat tapmist. "Last horror movie"t on võrreldud "Man bites dog"iga, samuti pseudodokumentaal sarimõrvarist, aga ma nägin viimast nii ammu ja vist vaid poolikult, nii et ma ei tea mis sellest võrdlusest arvata. Nii palju kui ma mäletan, polnud "Man bites dog" nö. mõrvari enda tehtud, aga käesolev on puhtalt Maxi projekt, kaameramees on rõhutatult ebaoluline tegelane, tema arvamusel pole mingit tähtsust. Samas on "Last horror movie" samuti süsimust komöödia, mille huumor seisneb peategelase ekstsentrilises karakteris. Kuigi ta pole edukas yuppie nagu Bateman, on tal samasugune elitaarne hoiak ja peenutsev härrasmehelik käitumine. Küüniline sarimõrvarifilosoofia, mida ta kaamerasse pöördudes pidevalt jagab pole midagi originaalset, kohati lausa banaalne, kuid mõjub usutavalt tänu mõtlikult arutlevas toonis eneseiroonilisele esitusele. Ta teravmeelitseb paaris stseenis ka filmivägivalla üle (pöörab ühes kohas kiuslikult kaamera tapmise ajal kõrvale ja teise üle ootuste julma hukkamise juures küsib vaatajalt "Are you ready?", justkui narritades kas ikka ollakse kõige äärmuslikumaks julmuseks valmis). Naljakad olid ka kohad, kus ta muretses, kas vaataja või ohvrid saavad ikka piisavalt hästi aru tema sõnumist. Mulle isiklikult tundus Maxi karakter usutavam ehk kergemini samastumist pakkuv kui mõne teise sarnase mockumentary kangelane, üks sümpaatsemaid omasuguste hulgas kindlasti. Praegu meenusid veel kaks sellist filmi - "Behind the mask: Leslie Vernon" ja "August underground"i triloogia (viimast pole viitsinud vaadata, sest mulle ei meeldi see väriseva käega ülesvõetud digikaamera stiil). Leslie Vernon, nagu ka "Man bites dog"i tegelane, tundus liiga hea suhtleja või kuidagi liiga sotsiaalne ja nende avameelitsemine filmitegijate ees mõjus lihtsameelselt.
Pealkiri tähendab, et see jääb vaataja viimaseks filmiks, sest lõpus selgub, et Max valib ohvriks just filmi vaadanuid. Nii et lõpus peaks nagu tekkima tunne, et sina oled järgmine. Ma arvan, et see oli suurim viga. Kas rezhissöör oli tõesti nii lühinägelik ja arvas, et film levib vaid Inglismaa videolaenutustes? Mina tõmbasin filmi anonüümselt Piratebay'st ja kogu lõpus oleva ähvardusjutu ajal hakkas mul tegijatest peaaegu kahju. Selle kontseptsiooni oleks pidanud paremini läbi mõtlema. Mingi korralik reklaam, näiteks politseireportaazh videolaenutustest leitud snuff-filmist, midagi Blair Witchi promokampaania sarnast, ja oleks hoopis teine asi olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar