"Island of death" (1975)

director: Nico Mastorakis
108min.
Greece

Ega neid kurikuulsaid vanu shokifilme polegi eriti palju. Kui on jutt äärmustest, siis esikolmikuna mainitakse peaaegu alati "Cannibal holocaust"i, "Flower of flesh & blood"i ja "Faces of death"i. Kohe nende järel tuleb alati salapärane "Island of death". Üks müüt on, et "Island..." on kõige laialdasemalt bännitud film maailmas. Tegelikult on ta lihtsalt millalgi tsensoritele jalgu jäänud nagu kümned teisedki ja nn. video nasty nimekirja lisatud (seal listis on rida täiesti suvalisi slashereid ja sexploitationit), ja kuna ta on siiani üks raskemini kättesaadavaid filme sealt nimekirjast, liikvel on palju lõigatud versioone, siis on tekkinud arusaam, et ju on tegemist millegi eriti hulluga. Ega ta nüüd mingi romantiline komöödia veel seepärast ole, ainult täiesti ühemõtteliselt vägivalda ja tabusid eksponeeriv shokifilm. Efektidega pole peaaegu üldse vaeva nähtud. Kui midagi koledat toimub, siis näitab vaid osalejate tõmblevaid nägusid. Lugu ise lihtsa lineaarse ülesehitusega. Idüllilisele Mykonose saarele saabub turistidena pealtnäha normaalne noorpaar ja kohe ilma pikemata hakkavad nad ükshaaval kõiki saare elanikke, kes neile piisavalt normaalsed ei tundu sadistlikult kõrvaldama (homod, lesbid, hipid, kunstnik, abielurikkuja, keskealine nümfomaan jne.). Lisaks veel vahepaladena üks zoofiilia ja "Kuldse dushi" stseen. Ja naispeaosaline võtab iga paari minuti järel end riidest lahti. Nende põhjendus on, et see saar kuulub süütutele jumalakartlikele inimestele ja vajab perverssustest puhastamist. Lõpuks satuvad nad ise samamoodi teiselpool moraalireegleid elava poolearulise lambakarjuse ohvriks. Saateks kõlab piinarikas Kreeka estraad. Kõige ehmatavam ongi võibolla just see, et film ei ürita mitte midagi mõistlikku öelda, pole ka pingeline ega naljakas (st. meelelahutuslik) vaid laob nüri järjekindlusega julmusi ritta. Muidugi ärritab tsensoreid, kui nii valimatute vahenditega tahetakse sensatsiooni tekitada. Korralik exploitation shocker muidugi, ainult mäekõrguselt ülehinnatud.

P.S. Mõtlesin järgi ja tegelikult siin ikkagi on alltekst - et religiooni tähe all on ükskõik milline kuritegu õigustatud. Aga kuidagi imelikult väheusutavalt on see siia külge poogitud.