"An angel for Satan" (1966)

director: Camillo Mastrocinque
90min.
Italy

"Angel for satan" on elegantne ajalooline gooti õudusdraama. Kinematograafiliselt ilus ja väga romantiline kummituslugu, mis pöördub psühholoogiliseks thrilleriks, peaaegu kiredraamaks ja lõppeb veidi giallolikult. Nii hullu lõpplahenduse ümber keerutamist nagu päris giallodes õnneks siiski pole. Hea kerge jälgitavusega. Viimseni stiliseeritud hardcore gootika nagu näiteks "Curse of the crying woman" ka pole, mitte ka sürreaalne ja distantseeritud nagu "The innocents" vaid kuidagi paheline ja samas vanamoodsalt vaoshoitud.

19. sajandi Itaalia kalurikülas tõmmatakse järve põhjast välja salapärane skulptuur. Vetikasodi alt tuleb nähtavale veetlev naisakt, ütleme "Nümf saunalinaga". Modelliks on olnud kunagine mõisapreili Belinda . Ebausklik külarahvas aga ei rõõmusta üldse, sest kuju kannab pärimuse järgi needust. Kui siis saabuvad noor restauraator ja mis veel hullem, kujuga äärmiselt sarnane päranduse järgi tulnud aadlineiu Harriet, ollakse juba varjamatult vaenulikud. Äkitselt muutubki muidu nii malbe Harriet (Barbara Steele - tahaks öelda, et eurohorrori Elle Kull, aga ma juba andsin selle tiitli kunagi ühele teisele näitlejannale ära) saatanliku kavalusega manipuleerivaks vambiks. Ta laseb end nüüd Belindaks kutsuda ning kasutades relvana oma vastupandamatut seksuaalsust, sepitseb intriige, mis pööravad rahuliku külaelu täiesti pahupidi. Võrgutab külamehi, pöörab armunuid omavahel tülli, lõhub perekondi jne. Lõpuks on nii, et mõisa aednikust saab sarivägistaja, koolmeister poob end üles ja küla kõige lugupeetum talumees paneb maja koos naise ja viie lapsega põlema. Needus läheb küll täide, kuid see on siiski rahuldava mõistuspärasusega põhjendatud, mitte mõni saatanakummardajatest esivanemate müstiline ettekuulutus. Polnud pingutatud mingite hõljuvate kummituste, öiste kollihäälte ja muude taoliste publiku meelitamise klisheevõtetega. Muidugi on eriefekte alati huvitav vaadata, aga siin polnud selleks vajadust. Verd polnud ka praktiliselt üldse, ainult erootikat, aga psühholoogilises võtmes, midagi "põnevat" ei näidata.