"Wizard of gore" (1970)

director: Herschell Gordon Lewis
95min.
USA

See mul alles teine H.C.Lewise film, olen näinud veel vaid "Blood feast"i, kuid piisas juba sellestki, et fänniks hakata. Kaalub vist isegi John Watersi üle. "Wizard of gore" on palju räigem splatter kui enamus selle taotlusega tehtud filme (kui saksa meistrite tööd välja arvata), mis siis, et gore-efektid on nii amatöörlikud, et ei püüagi üldse realistlikult mõjuda. Kui kellelgi lastakse soolikaid välja, siis lihtsalt solberdatakse paari kilo kõhule visatud looma sisikonna sees. Kui kaamera samal ajal psühhedeelselt pöörleb ja taustaks kõlab stiilne jazz, siis on tulemus täiesti iiveldust tekitavalt groteskne.

On üks mustkunstnik Montag, kes pakub publikule vana tuttavat inimese pooleks saagimise illusiooni kogu kaasasneva verevalamisega. Trikkide lõppedes on osalenu ilma vigastusteta, kuid tapetakse hiljem salapäraselt. Juhtumi vastu hakkavad huvi tundma üks teleneiu ja tema skeptiline noormees. Nad külastavad järjest kolme etendust (kõik see on muidugi filmis sees koos pikkade veristamiskohtadega), iga kord on Montagil mõni uus trikk, iga kord sureb trikis osaleja, kuid politsei ega isehakanud detektiivid ei jõua ikka lahendusele lähemale. vahepeal toimub muudki mõistatuslikku, näiteks tekivad inimeste kätele suured vereplekid. Lõpupoole saab mustkunstnik korraks surma, aga mõne aja pärast muutub telereporteri boyfriend hoopis ise Montagiks. Selles viimases täiesti uskumatult absurdses stseenis väidetakse, et kogu film oli tegelikult illusioon. Ja ei mingit seletust veriste käte, Montagi trikkide ja tapetud naiste kohta. See on nii jabur, et ma isegi ei oska arvata, kas mõistuspärast lõppu polnud suudetud või viitsitud leiutada. Ei julge isegi välistada, et see oligi nii mõeldud.

H.C. Lewise filmidel on erakordselt võimas campi tunnetus. Selline eneseteadlik labasusi vältiv väljapeetud camp on väga haruldane nähtus. Lisaks on siin mitmetahuliselt iroonilist exploitationi kommentaari.