director: Roy Ward Baker
91min.
UK
"Vampire lovers" on esimene osa Hammeri nn. Karnsteini triloogiast. Põhineb Joseph Sheridan Le Fanu novellil "Carmilla", mis lõi horroris laialt levinud lesbivampiiride prototüübi. Kuigi "Vampire lovers" pole esimene selle teose adaptsioon, oli ta neist kõige julgemate alastistseenidega, mis omal ajal mõningat kõmu tekitasid.Ma olen kunagi väiksena telekast paari osa sellest triloogiast näinud. Olin nii väike, et igasuguse õudusfilmi nägemine oli haruldane suursündmus. Juba teadmine, et telekast tuleb õudukas oli piisav. Midagi eriti hirmsat ju ei näidatudki, aga poole filmist oli käsi silme ees ja pärast oli mõnus tunne nagu oleks mingi elutähtsa katsumuse läbinud.
Film oli tuttavas Hammeri stiilis ajalooliste kostüümidega b-kategooria toode kõige kaasaskäiva hea ja halvaga. Oli paar segadusse viivat detaili. Kaks naisnosatäitjat olid nii sarnased, et ma pidasin neid üheks (alles teistkordsel vaatamisel sain aru). Koos sisuga, kus peaosaline esineb veel kolme erineva nime all, tekitas paraja arusaamatuse. Lisaks on üks pidevalt ilmuv sõnatu tegelane, keegi "mees mustas", kellele ei antagi täpsemat selgitust. Teda tuleb vist võtta sümboolse kurjuse kehastusena, kes hoiab sündmustel silma peal, aga sellistest filmidest ei oska niisugust sümbolismi esimesel pilgul otsida.
"Resident evil"i fännidele loomulikult surmigav, kuid minu jaoks kindel klassika. Just sellised filmid moodustavad õige gootihorori varamu. Tõmbenumbritena rindu ja tagumikku näitavad naispeaosalised olid Ingrid Pitt ja Madeleine Smith. Pitt, kes mängis vampiiritar Carmillat, ei meeldinud mulle absoluutselt. Ei olnud mitte fataalne võrgutaja vaid pealetükkiv labiilne tüütaja. Eks ta pidigi olema antikangelane ja seega täitis oma rolli hästi, kuigi oli teistel eesmärkidel väljapakutud.
Algupärane illustratsioon J.S.Fanu raamatust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar