director: Willard Huyck / Gloria Katz
90min.
USA
Naine, kes istub lugu meenutades hullumajas, räägib oma külaskäigust isa juurde. Kaugel kolkalinnas elava kunstnikust isa sünge tooniga kirjad on teda murelikuks teinud. Isa on kadunud, naine leiab ta päeviku ja tasapisi hakkavad selguma linnas toimuvad ebatavalised lood. Siis ilmub isa majja snoobist aadlik Thom koos kahe groupiga. Neil on veider hobi - rahvapärimuste kogumine. Selles linnas räägitakse nimelt legendi verisest kuust...
"Messiah of evil"i pean nüüd kindlasti lisama nende harvaesinevate igasugust traditsioonilist lähenemist eiravate horrori meistriteoste hulka nagu näiteks "Death bed. The bed that eats" või "Hausu". Abielupaar Katz ja Huyck on teinud ka vastuolulise mainega "Howard the duck"i, millest ma ei oska midagi arvata, kuid panin juba allalaadima, sest "Messiah..." tekitas tüüpide vastu suurt huvi. Kui alguses ilmus kaader, kus see sügava perspektiiviga taustadekoratsioon (neljas pilt allolevatest), siis mõtlesin, et mingites b-õudukates sellist asja küll varem pole näinud. Vaatasin edasi ja selgus, et terve stseen toimus ultrapopilikult stiliseeritud rannamaja interjööris. Kuid see oli vaid algus, millele järgnes veel tunni jagu huvitavaid kaadreid ja imeliku nurga alt lahendatud süzheekäike. Vaatamata sellele polnud tegemist mingi kunstilise tundlemise vaid ühemõtteliselt õudukaga, kust leiab nii zombisid kui müstikat. Oli huvitavat lähenemist tüüpsituatsioonidele. Neist meeldjäävaimad olid esiteks väga efektse ülesehitusega kuutõbiste rünnak punases kinosaalis ja teiseks üks autostseen, kus juhiks veidra välimusega (albiino neeger?) redneck, kes armastas Wagnerit.
Lõpp oli kuidagi veidi lihtsustatud ja nagu selguski, olid mõned tegelaste vahelistele seostele viitavad stseenid lugu kokkuseades välja jäetud. Seega jutustuse poolest kergelt lonkav, mis ei tähenda suurt midagi, sest minu jaoks polegi midagi nõutukstegevamat kui korrektselt läbimõeldud stsenaariumid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar