"The asphyx" (1973)

director: Peter Newbrook
99min.
UK

Tegevus toimub viktoriaanlikul Inglismaal - tõllad, torukübarad, piknikud sügiseses pargis, teeõhtud raamatukogutoas. Ajastusse kuuluvad ka perekonna hauakambrid mõisakeldrites ja huvi parateaduste vastu - kõrvalt vaadates võib nii mulje jääda, et "Asphyx" on gootilik kummituslugu, aga osutus pigem hauatagustel teemadel arutlevaks ulmekaks. Juba piibliski, rääkimata "Dracula"st, on surematuse kui igavese kannatuse motiiv sees ja "The asphyx" keerleb üldjoontes sama idee ümber. Aga lähenemine on huvitav, haigutama ja kella vaatama ei ajanud.

Sissejuhatus on selline: kaasaeg, vaade linnulennult tänavaliiklusele ja äkki autokokkupõrge. Politsei tõmbab rusude alt välja inimkeha ja ütleb vaid ühe lause: "My god, this man is still alive!" Ülejäänud tegevus toimub 19. sajandi lõpus. Hugo Cunningham on harrastusteadlane, kes uurib kas fotole on võimalik jäädvustada hetke, mil hing lahkub enne surma kehast. Igaljuhul mingid imelikud laigud neil fotodel on. Asi võtab aga hoopis teised mõõtmed, kui katsetada liikuva pildiga. Surija pea kohal hõljuv anomaalia osutub antiikmütoloogiast pärit vaimolendiks, kes toimetab hinged allmaailma ja teda nimetatakse Asphyxiks. Asphyxi tabamiseks tuleb kasutada eriti terava kiirgusega prozektorit. Nendes ajastule omaselt disainitud masinates nägin ma seost steampunkiga. Tegemist on täiesti reaalse elukaga, kes toimetab paraku üsna primitiivsetele instinktidele toetudes ja seega pole kuigi raske teda purki püüda. Sel moel leitaksegi surematuse võti. Kuid härra Cunningham on oma avastuse tõttu nii ähmi täis, et kõik järgnevad eksperimendid ebaõnnestuvad puhtalt lohakuse tõttu. Tulemused on üks traagilisem kui teine.

Kõlas vist üsna b-filmilikult, aga vaadates iroonilist muiet ei tekkinud. Kui oleks olnud mingi õudu sisendada püüdev hirmu ja pingete kruttimine, siis oleks vist jah odavalt mõjunud, kuid läbivalt oli kuidagi mõtlik romantiline toon. Ütleme, et umbes nagu algupärases "Frankenstein"i loos. Mul praegu tuli mõte, et "Frankenstein"i saaks ju ka natuke steampunkiks pidada.