"Emanuelle and the last cannibals" (1977)

director: Joe D'Amato
93min.
Italy

Prantsuse softcore seeria "Emmanuelle" sai nii kuulsaks, et seda hakati mitmel pool maailmas jäljendama. Et ei tekiks probleeme autoriõigustega on nende filmide kangelanna nimi veidi teise kirjapildiga - Emanuelle. Kuulsaim on Itaalia Musta Emanuelle'i seeria, kus oli peaosas Indoneesia päritolu Laura Gemser. Prantsuse ja Itaalia filmide erinevus on eelkõige selles, et viimastes on palju rohkem igasugust exploitationit. Itaalia Emanuelle'ide eeskujuna kasutatud women-in-prison ja muid exploitationi võtmes filme, milles on alati seksi kõrval ka palju vägivalda. Käesolev film, mida peetakse üheks õnnestunumaks, segab softcore'i kannibali exploitationiga. Sellist asja ei saa ometi vaatamata jätta, kuigi need inimsööjatega dzungliseiklused on ühed stambilikumad asjad üldse. Ma olen nüüdseks nelja filmi näinud ja iga kord on tunne nagu vaataks jälle sama filmi uuesti. neid filme saaks üldjoontes jaotada järgnevateks lõikudeks:

1) Muretu algus, asutakse teekonnale mootorpaadi või vesilennukiga

2) Ühinetakse juhuslikult kohatud teiste seiklejatega, kelle südametunnistus pole kuigi puhas

3) Kannatusterada läbi inimvaenuliku dzungli. Satutakse vastamisi ohtlike loomadega ja mõni kaotab elu pärismaalaste surmalõksudes.

4) Inimsööjasõdalased teevad äkkrünnaku. Osa tapsetakse, osa viiakse ohverdamiseks laagrisse, osa jääb põõsastesse varitsema

5) Kulminatsioonihetk. Rituaalmõrvad ja inimlihaga maiustamine.

6) Viimased kokkuvõtvad minutid. Kiire põgenemine, jälle turvaliselt paadiga jõel, paar mõtlikku sõna surnud kaaslaste mälestuseks ja alguse muretu meeleolu taastub.

Mulle, kui verehimulisele vaatajale on igaugused piinamisfantaasiad, mida siin pakutakse tähtsamad kui seksistseenid. Kui muus osas on need filmid nagu kaks tilka vett, siis "Cannibal holocaust"ist on meelde jäänud kuulus teibasse ajamise koht. "Cannibal Ferox"ist omakorda huvitav abivahend, millega sai kolba ülaosa ära lõigata, et siis sealt seest nagu taldrikult ajusid nokkida. "Emanuelle"is on küll rohkem erootikat kui eelpool mainitutes, kuid goret pole õnneks selle võrra vähem. Siinne atraktsioon oli stseen, kus inimsööjate ohver pigistati nööride abil keskelt pooleks.