pühapäev, 20. aprill 2008

"Devil dog. The hound of hell" (1978)



director: Curtis Harrington
95min.
USA

Vahepeal olen sattunud vaatama lahjemat sorti filme, mis eriti mainimist ei väärigi, kuid midagi tahaks siiski kirjutada. Esiteks siis "Devil dog", millel oli ainult väga tagasihoidlik naiivne võlu. Lootsin palju enamat. Näitlejate asemel on siin mingid stereotüüpsed marionetid, mida tõstetakse ühest kiiruga vorbitud telefilmist teise. Mingi Ameerika keskklassi perekond, kaks ilmetut teismelist last, äärelinna aiamaja, pidevalt muru kastev naaber jne. Neid hakkab kimbutama ebamaine kurjus, mida kehastab üks lambakoer. Eelloost saab selgeks, et möödunud on tuhat aastat ja taas on kätte jõudnud hetk, et satanistid saaksid maa peale kutsuda deemon Barghesti, kes esineb koera kujul. Kõigepealt kõrvaldatakse väljavalitud pere endine koer ja siis sokutatakse selle asemele kutsikas, kelle sees elab põrgukoletise hing. Kõik pereliikmed hakkavad muutuma imelikult pahatahtlikeks ja ainus kes halba aimab on isa. Tema on ainus, kes suudab maailma päästa. Vist ainsad vaatamist väärivad kohad olid need, kus koer kasutab ohvrite kallal oma võlujõudu. Ta lihtsalt ilmub kohale ja passib keel suust väljas ja siis näitlejad hakkavad imelikke nägusid tegema - värisevad ja pilk eksleb siia-sinna, käib sisemine võitlus. Teine mõõdukalt naljakas koht oli, kus isa kurdab parapsühholoogile, et pere peab öösiti pööningul musta missat ja näitab laste joonistatud pilti. Parapsühholoog muutub seda nähes kohe murelikuks: "It's a pity it isn't a one-eyed devil, they are not the brightest. But the three-eyed devils are all-seeing, the cleverest."
Lõpuks saab kangelasisa muidugi koerast jagu, saadab ta tagasi põrgukatlasse järgmist tuhandet aastat ootama. Action toimub üsna ootamatus kohas - kosmoserakettide angaaris. Kuid viimaks, ennäe, meenub lastele, et salakavalal koeramüüjal oli korvis veel kümme koerapoega! Tell me something new...
















1 kommentaar:

Trash ütles ...

Alt teine screen põrgukoerast on päris lahe.