reede, 4. jaanuar 2008

"Maniac cop" (1988)


director: William Lustig
91min.
USA


"You have the right to remain silent. Forever."

Varem kirjutasin siin ühest teisest Lustigi filmist, mille nimi oli, hehee... "Maniac". See siin on kaheksümnendate lõpust, aga ka põhimõtteliselt slasher. Eriti politseikeskne. Patuoinaks tehtud hea kangelane (Bruce Campbell) on politsei, tema armuke on politsei ja nagu pealkirigi ütleb on ka öine killer politsei. Ma nagu ei oodanud eriti midagi, aga tuli välja et päris mõnus ajaviitefilmike, hea õhtusöögi kõrvale vaadata.

Reklaamikunstnikust tuttav rääkis just mõni päev tagasi oma Pronksimässu ajal arestikambris veedetud ööst. Ma olen kogu aeg politseitöötajaid enesekontrolliprobleemidega pärdikuteks pidanud, tema jutt muidugi ainult kinnitas mu arvamust. Siin filmis on ka kõik politseid väga saamatud. Filmi keskel selgub, et maniakk on kunagine mustervõmm, kes saadeti mingi maffiajama pärast vanglasse, kus ta peaaegu et tapeti, kuid vanglaarst suutis siiski ta elu päästa. Ainult et ta jäi kahjuks idioodiks. Ta peaks justkui oma vangisaatjatele kätte maksma (linnapea ja teised pahad poliitikud), kuid ta on vist nii loll, et ta ei suuda mingit head mõrvaplaani välja mõelda, vaid tapab selle asemel tänavatel süütuid inimesi.

Mulle jäi meelde üks tähtsusetu aga kuidagi ilmekas stseen - kaks riigiametnikku arutavad WCs pissuaaride ees seistes seda maniakijama. Ja siis kohe järgmine kaader on linnulennult filmitud linnapanoraam Brooklyni sillaga. Naljakalt kontrastne argirämedus ja linnaromantika.

Kommentaare ei ole: