neljapäev, 31. jaanuar 2008

"The dead next door" (1988)


director: J.R. Bookwalter
84min.
USA


"Another Evil Dead"

Sattus paar nädalat tagasi selline zombifilm mängijasse. Vähenõudlik rumal lugu, ega siin millestki pikalt jutustada pole. Amatöörfilmi tase nii kaameratöö, näitlejate kui ka kõige muu osas. Suudab oma eheduse säilitada umbes esimesed kaks minutit, edasi läheb järjest tüütumaks. Aga igal pool jääb ette nagu oleks mingi kõva kultusfilm. Millalgi 90ndate keskel, kui ma esmakordselt Eestis splatterfilme müügil nägin, siis oli "The dead next door" kohe ka "Cosmos Control"is olemas. Võibolla seepärast, et pilt filmikarbil näeb ahvatlev välja.

Vist oli nii, et epideemia põhjustasid keemilised eksperimendid militaarbaasis. Ringi sõidavad patrullautod sildiga "Zombie squad". Valge Maja ees protestivad zombiõiguslased loosungitega "Let the dead walk". Ega need surnud ei paistagi eriti ohtlikud. Rohkem nagu mingid tülikad räpakollid, kes tahavad kõigil kaelas rippuda. Politsei otsib abi sõjaväearstilt, kes kannab kollast nokkmütsi kirjaga "Once I thought I was wrong, but I was mistaken!" Ta ei võta seda terve filmi jooksul kordagi peast. Doktor teeb laboris zombidega lõbusaid eksperimente - näiteks on paigaldanud kõneaparaadi, nii et laip saaks öelda "Feed me, I'm hungry." Jõutakse jälile ususektile, mida juhib päikeseprille kandev pastor Jones (Jonestowni massimõrv), kes kuulutab, et zombid on märk jumala õiglasest vihast. Seda ei tohi takistada vaid tuleb zombisid juurde toota nii palju kui võimalik. Kiriku keldris on väike zombifarm.
Arsti nimi on Savini, politsei nimi on Raimi, ühe sektiliikme nimi on Carpenter - tegijad on õudukafännid olnud.

Oleks nagu paar päris vaimukat ideed, aga need üksikud naljad ei suuda veel seda läbikukkumisele määratud jama päästa. Tundub, et kellelgi oli kinnisidee teha zombifilm. Las siis olla pealegi. Sain hiljuti kätte "Orgy of the dead"i DVD ja seal oli lisana intervjuu rezhissöör Stephen Apostolofiga. Vana exploitationi veteran imestas kohe alguses, et mis on filmide puhul nii erilist, et kohe kui mõni neid lohakalt või halvasti teeb, saab ta sellega kurikuulsaks. Filmikunst on tõesti väga ülehinnatud.













Kommentaare ei ole: