esmaspäev, 10. detsember 2007

"Screaming skull" (1958)



director: Alex Nicol
68min.
USA


Film algab vana õudusfilmide reklaamitrikiga - ekraanile ilmub avatud kirst, millel silt "reserved for you" ja teatatakse, et igaüks kes seansi ajal hirmust sureb saab tasuta matused.

Uimane ja aeglane, kuid siiski üpris talutav kummituslugu. Ja tõepoolest, pealkirjas ei pea pettuma - ongi kriiskav kolp, kes terroriseerib öösiti üksildasse majja jäetud nõrganärvilist naisterahvast. Kolbaga konkureerivad aias jalutavad paabulinnud, kes uluvad vähemalt sama võika häälega. Pealuud toetab kummitamisel üks naivistlikult maalitud naiseportree. Ja hästi palju on igasugust kolistamist ja koputamist. Saundträkk samuti peene ülesehitusega korralik väike hirmusümfoonia. Tegevust on jällegi minimaalselt, sest ei saagi ju erilist actionit oodata staatilistelt objektidelt nagu maal ja pealuu. Helikeskne film võiks öelda.

Tahtmatult koomilises kõrvalrollis on aednik Mickey. Ta on melanhoolne ja autistlik lapse mõistusega noormees. Näeb välja umbes nagu mingi habetunud 30 aastane teoloogiatudeng. Mickey armastab oma lapsikul moel surnud majaperenaist, ta käib aianurgas naise hauamonumendiga rääkimas. Ta ei salli majja kolinud abielupaari ja jääb mulje et ta haub mingit salaplaani kuidas neist lahti saada.

Ootasin põnevusega kummitava pealuu kohti ja nuputasin millised võiksid olla selle abitu asja ründemeetodid. Juba niigi psüühiliselt traumeeritud naist on muidugi kerge kiusata. Sellise viib pelgalt ehmatamisega rivist välja. Piisab, kui kriitilistel hetkedel (pärast järjekindlat mitmeminutilist toksimist ja kolistamist) ootamatus kohas välja ilmuda. Aga külma närviga mehe puhul jääb sellest väheks. Pealuu hakkab mööda treppe ja toapõrandat ringi veerema, tõuseb õhku ja tirib mehe endaga tiigipõhja kaasa. Õiglane lõpp, sest mees osutuski saamahimuliseks naisetapjaks.

Kommentaare ei ole: