"Forced entry" (1973)

director: Shaun Costello
83min.
USA

Oeh, milliseid koledaid pahelisi filme ma järjest vaadanud olen. Plaanisin kogu aeg jõulude ajaks "Santa Claus conquers the martians"i, ma ei tea kuidas see küll niimoodi kujunes. Võibolla ebajõululike ilmade pärast.

"Forced entry" on vist süngeim vanade exploitation filmide hulgas. Siiani üsna tundmatu ja haruldane ka. Jutustab bensiinijaamas töötavast USA lipuvärvides nokkmütsi kandvast Vietnami sõja veteranist, kellel on nn. postvietnami sündroom. See tähendab, et ta kujutab endiselt, et on lahinguväljal ja näeb kõigis inimestes oma vaenlasi. Kui mõni noorem naine sõidab bensiinijaamast läbi, siis ta uurib kohe aadressi välja, ning läheb ilma pikemata vägistama ja tapma. Ainult, et "Forced entry" pole mitte slasher või thriller vaid pornofilm. Vägistamised on pikad hardcore porno stseenid. Ja kui keppimisega on asi ühel pool, siis nuga kiiresti kõhtu ja edasi tööpostile. See polegi kõige hullem, sõjaveteran vehib küll püstoliga ja mõnitab naisi, kuid saaks ka palju vägivaldsemalt neid asju ajada. "Irreversible"i kõrval on võikaim nähtud grupivägistamisstseen filmis "Baise moi". Nii et igasugune peksmine, mis näitab otseselt sugupoolte füüsilist ebavõrdsust on ikka palju jubedam vaatepilt kui relvaga ähvardamine. Häirivaks muudab kogu loo hoopis see, et kogu aeg vilguvad vahele stock footage kaadrid Vietnami sõjast. Ükskõik, kas mees liigub tänavail, varitseb nurga taga ohvrit, vägistab või istub bensiinijaamas - ta näeb kõike justkui toimuks see Vietnamis. Ja enamus ajast on taustaks aasia rahvamuusika. Huvitav, kas Scorsese nägi seda filmi enne kui ta "Taxidriver"it tegema hakkas.

Ülesehitus on hästi lihtne. Bensiinijaama saabub auto, järgneb veidi jälitamist, siis vägistamine, siis uus auto, jälitamine jne. Üldiselt ei saa naiste kohta midagi täpsemalt teada - jäävad täiesti anonüümseteks ohvriteks. Välja arvatud kaks viimast, kelle kohta on väike eellugu. Need on arutult itsitavad ja pehmel keelel rääkivad hipitüdrukud, kes sõidavad New Yorki stripibaaridesse tööd otsima. Tõelised nürimeelsete lillelaste prototüübid. Mõjuvad juba vaatajalegi eemaletõukavalt, mis tähendab et sõjardist bensiinijaamamaniaki, kelle jaoks on see peaaegu nagu isiklik solvang, ajavad täiesti maruvihaseks. Ta hakkab mõttes mantrana korrutama: "Fucking scummy hippies coming to my station!". Ja koku aeg ikka vahele dokumentaalkaadrid Valge Maja ees protestivate noortega, pomme pilduvate sõjalennukitega jne. Kuna mu koopia on üsna halva kvaliteediga (võibolla polegi sellest paremaid säilinud), siis on need lavastatud kohad ja kannatada saanud ringvaate materjal üsna ühe pildikvaliteediga, mis muudab üldmulje palju realistlikumaks (st. võikamaks).
Aga lesbidest hipitüdrukud ei allu absoluutselt vägistaja ähvardustele. Ja neil pole midagi tundmatuga seksimise vastu, ükskõik kas ta vehib relvaga või mitte, võibolla ongi lõbusam. Ning kogu vägistamisplaan variseb kokku, saabub paanikahoog ja vaene sõjaveteran laseb ennast seal samas maha. Täitsa karm film. Ja nüüd väike vägistamisinstruktsioon piltides.