director: Dusan Makavejev
98min.
Canada/France/Germany
Jube õõnes tunne on pärast sellise filmi vaatamist. Umbes nagu pärast mingit halba video&performance festivali.
Festivalil sai näha selliseid etteasteid:
1) kaks räsitud välimusega (näiteks Sloveenia) kunstnikku, kes istuvad vannis, mis on täidetud suhkruga. Hõõruvad end üleni suhkruga kokku, söövad seda ja lõpuks torgivad üksteist nugadega ise samal ajal eufooriliselt naerdes.
2) kamp tsoonist jalga lasknud täielikke degenerante (ei keegi muu kui Otto Mühl isiklikult koos oma jüngritega. Jube, see on juba kolmas kord kui ma teda siin blogis mainin) röökimas, üksteist toiduga loopimas, oksendamas ja sittumas, saateks orelil mängitud lastelaul. Nad on eriti innukalt asja kallal ja seetõttu kestab nende kava kõige kauem.
3) paljas naine määrib ennast shokolaadiga kokku.
4) üks videokunstnik esitleb shokeerivaid maailmasõja aegseid arhiivimaterjale - kaevikutest tiritakse välja lagunenud laipu ja neil on taskutes perekonnapildid.
5) üks teine Sloveenia kunstnik on ehitanud installatsiooni - laeva nimega Survival. Laevaninas on hiigelsuur Karl Marxi nägu, kõlavad vanad Itaalia revolutsioonilaulud.
Mõned vaimukad tööd olid ka, kuid nagu ikka varjutas ka seekord rämps kvaliteedi. Festival lõppes politsei kohalekutsumise ja osavõtjate arreteerimisega.
Ma ei pidanud ühtegi neist kunstiteostest ise välja mõtlema, kõik nad on siin filmis olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar