director: Albert Zugsmith
85min.
USA
Tuntud ka nime all "Souls for sale". Kuna pärast "The abominable dr. Phibes"i nägemist olen Vincent Price'i fänn, siis hankisin selle filmi põhiliselt tema pärast. Üsna ebatavaline roll (oopiumit suitsetav seikleja) ju ka. Filmi aluseks on Thomas de Quincey (kelle eeskuju on tunnistanud E.A.Poe ja J.L.Borges) autobiograafiline romaan, mis on arvatavalt esimene narkohallutsinatsioonide analüüs kirjanduses.
Film algab madinastseeniga laeval ja liivarannas (kus vedeleb millegipärast luukere). Naistega kaubitsejad maadlevad naiste päästjatega (või hoopis rivaalitsevate kaubitsejatega?). Pikale veniva liiva sees rullumise lõpetab eikuskilt välja ilmuv valge hobune (!), kes tõukab ühe neist kaljult alla. Jääb üsna arusaamatuks mis täpselt juhtus, igaljuhul on põhiteema San Francisco Chinatownis aetav põrandaalune naistekaubandus.
Ülejäänud film jälgibki Vincent Price'i kui juhusliku avantüristi ALBERT de Quincey seiklusi Chinatowni salakäikude ja maaaluste tunnelite labürindis. Põhiliselt tegeleb ta bambuspuuridesse lukustatud naiste päästmisega. Kuid sattudes kogemata järjekordse salaukse kaudu oopiumiurkasse, laseb ta omale ilma pikema jututa piibu serveerida. Tuleb halb oopiumitrip - läbi suitsupilve kangastuvad pealuud, ämblikud, maod, idamaised draakonimaskid ja muud irvitavad lõustad. Nüüd aga põhiline - pohmellis peaga ärgates jääb de Quincey vahele salakaubitsejatele. Kogu tagaajamistseen on aegluubis! See üle voodite hüppamine mõjub peaaegu nagu ballett juba. Iga ettejuhtuva tegelasega (naisorjad, pesupesijad) kasutab de Quincey võimalust et arendada teatraalses kõnekunsti vormis filosoofilist vestlust ning kõigil neil on vastustena varuks mingid elutarkused. Hiinlased on siin tüüpilised hiina emigrantide karikatuurid, kes räägivad ninahäälega nagu multifilmis ja teevad seda sama vigases inglise keeles nagu Tarzan.
Paistab et sellest filmist on naljakam kirjutada kui päriselt vaadata. Sest ega ta nüüd mingi eriline elamus küll polnud. Kuigi pärit 60ndate algusest näeb välja pigem nagu oleks tehtud 20 aastat varem.
De Quincey sidekick on hiinlasest kääbusnaine.
2 kommentaari:
Esimesele Dr. Phibesele on tehtud järg, "DR. Phibes Rises Again", mida peetakse väidetavalt sama õnnestunuks kui esimest osa. Pidi tulema ka kolmas film, kus doktor võitleb.....natsidega! Aga lahkhelide tõttu jäi filmitegemine toppama.
jah, ma olen seda teist ka näinud. täitsa hea, aga kuna tegevus ei toimunud enam doktori uhkes lossis vaid egiptuse kõrbes, põhiliselt telkides ja pimedates katakombides, siis oli nagu glämmi vähem
Postita kommentaar