director: Michael Chapman
99min.
USA
Parim ost, mille ma oma kodukoha Comarketis teinud olen. Maksis 12 krooni. Ja oi kuidas koopainimeste filmid mulle meeldivad.
Eelajalooliste exploitation-, fantaasia- ja komöödiafilmide traditsioon on pikk. 60ndate "One million years B.C." oma analoogidega oli ja on siiamaani camp nali, kuid alates 80ndast aastast, kui tehti "Quest for fire", muutusid selliste filmide standardid jäädavalt. Ja siis, nagu ajakapslist, ilmus aastal 1986 äkki "Koopakaru klann" - paatoslik ürgajaeepos blondi kangelanna Aylaga peosas (Daryl Hannah, keda nähtud korduvalt utoopiliste olendite nagu näkk ja hiidnaine rollides). Film on tehtud umbes samas võtmes nagu Barbar Conan, Beastmaster ja kõik need teised selle aja sword & sorcery saagad. Pidevalt saadab filmi kaameratagune jutuvestja hääl. Vähe sellest, ka neandertaallaste häälitsustele on lisatud subtiitrid. Kogu nende olemus on muidugi algusest lõpuni naljakas. See kuidas nad alguses viisakalt üksteist nimepidi tutvustavad, kuidas nad arvutavad oma kivikestega ja kui neil läheb juhe kokku kui kive on rohkem kui kolm. Kuidas vana nõid seletab kogu aeg mingitest hingedest. Kuidas üks invaliidistunud kütt hädaldab, et temasse suhtutakse kui naisesse jne. Läbilöögivõimelise ja iseteadliku naise ideed on siin üldse kõvasti arendatud. Mõned taotluslikud naljad on ka, see keerab kogu loo veel eriti üle võlli. Igasugused antropoloogilised faktid on juba eos visatud kus seda ja teist. Aga mingis paralleelmaailmas eksisteeriva tahtmatu campi näitena on Klann vist huvitavaim omasugune.
Mulle meeldis eriti 5-aastane Ayla filmi alguses. Väikese mudilase müttamist oli tore vaadata - nagu "Kõige naljakamates koduvideotes".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar