"Alice in wonderland" (1966)

director: Jonathan Miller

72min

UK

Mulle hakkas meeldima see allolev screenshot, mille ma leidsin DVDBeaver'i saidilt. Selgus et see Alice'i lugu on BBC'le tehtud telefilm, kus mängivad mitmed oma aja parimad inglise näitlejad (Peter Sellers, John Gielgud jne.)

Põhiline erinevus kõigi teiste "Alice imedemaal" filmidega on kindlasti see, et kõik tegelased on inimesed - Märtsijänes, kilpkonn , ärtuemand ja ülejäänud on muidugi omal kohal, kuid nad on lihtsalt maskeerimata. Rezhissöör põhjendab seda nii, et olles kokku saanud nii kuulsa näitlejaterühma, oleks olnud mõttetu neile maskid pähe panna. Üldse on igasuguste eriefektidega võimaluste piires kokku hoitud, peale selle on film veel mustvalge ka. Aga kõik see pole üldse halb ega igav. See on eelkõige ajastufilm ja mulle on kostüümidraamad alati meeldinud. Rezhissööril on jälle hea põhjendus olemas - on rõhutud viktoriaanlikule fotograafiale (kaadrid ja heletumedus on tõesti väga ilusad) sest Lewis Carroll oli ju ise ka fotograaf - et siis püüdlus teha nagu läbi tema silmade. Algus, kus Alice ja ta õde jalutavad heinamaal, kui kaks väljapeetult inglasliku hoiakuga hästikasvatatud tütarlast, meenutas mulle isegi "Picnic at Hanging Rock"i. See ju samuti üks viktoriaanlik lastemüsteerium. Ma ei ütleks siiski, et lugu nüüd tänu loomade ja muude imeolendite puudumise tõttu kuidagi arusaadavamaks oleks muutunud. Mulle on see tekst alati parajalt tüütu nonsens tundunud (isegi Alice tunnistab ju seda korduvalt), kuid iga kesksem tegelane esitab mingit oma käitumismaneeri iseloomulike sheztide, miimika ja hääletooniga, mis on ilma juttu süvenematagi juba piisavalt koomiline. Mulle meeldis kõige rohkem hull kübarameister ja stseen kus ta siseneb kohtusaali on vist üks hüsteeriliselt naljakamaid asju, mis viimasel ajal nähtud (seda enam, et see on nii lihtne - muud midagi peale ühe idiootliku edasitagasi kargleva klouni ja ühest nurgast teise õõtsuva kaamerapildi). Kuuluks kindlasti Monty Pythoni paremikku, kui see nende sketsh oleks.

Filmimuusika, mida esitatakse sitaril ja oboel, on kirjutanud kusjuures Ravi Shankar. See on muidugi ka hea ja tekitab omakorda ehk seoseid ajastuga, mil film tegelikult tehtud oli.

DVD lisana on "Alice imedemaal" film aastast 1903, mis oli kõige pikem film, mis sel ajal Inglismaal tehtud (ligikaudu veerandtunnine). Samuti mõnus vaadata, kasvõi juba oma harulduse tõttu. Ma pole varem ühtegi nii halvasti säilinud tummfilmi ka näinud ja neid filmilindi kahjustusi on minu meelest sada korda lahedam jälgida kui ükskõik missuguseid Matrixi digiefekte.