teisipäev, 23. märts 2010

"Panna a netvor" (1978)

director: Juraj Herz
83min.
Czechoslovakia

Paar päeva tagasi käis külas sõber V. kaasas tornitäis DVDsid. Meie eelistused on mõnevõrra erinevad. Eks me mõlemad oleme pühendunud filmimaailma sügavustest igasuguste vähetuntud ja tihtipeale väljakutsuva sisuga teoste otsimisele, tema sihiks on saanud rohkem eksperimentaalkino, dokumentaalid, videokunst, ühesõnaga selline tõsisem kraam, kuid minul seevastu on kirg exploitationi vastu. Seetõttu valisingi saadud paarikümne filmi hulgast esimesena salapärase seitsmekümnendate lõpul valminud "Virgin and the monster"i. Asja kohta infot otsides tekkis väike segadus, sest ametlikult pole seda pealkirja kuskil nii mainitud. Levinuim ingliskeelne nimi on "Beauty and the beast", mis on ka palju loogilisem, sest tegu ongi samanimelise tuntud muinasjutu ekraniseeringuga. Üks vähetuntumaid versioone, kuid nii minu kui paljude teistegi meelest vist parim neist. Keset tontlikult raagus metsapadrikut asuvad tontlikud lossivaremed, kus on end sisse seadnud üks tont. Seninägematu elukas, mingi metslooma, linnu ja inimese hübriid. Näo poolest meenutab nokklooma. Lapsepõlvemälestuste õigsust on raske kontrollida, aga just tänu sellele veidrale näole on mul kuri kahtlus, et olen "Panna a netvor"i kunagi näinud Mustamäe kinos "Kaja", kui algkooli lastele pakuti abonementidega filmiprogramme. Seal näidati igasuguseid Vene muinasjutufilme, aga ka näiteks Karel Zemani "Krabat"i multikat, nii et miks mitte siis ka käesolevat Tsehhi filmi. See võis olla umbes aastal 1986. Eriti hästi on mällu sööbinud stseen, kus nokkloom piilub lumiste varemete vahelt lossiaias jalutavat kaunitari. Kartsin tohutult seda veidrat nägu, kuigi filmis puudub igasugune õudukatele omane pingekruttimine või närviline helitaust. Aga siiani arvasin, et see oli ilmselt Surematu Kastshei või mõni muu Vene folkloori hirmutis. Peatumata üksikasjadel, tegemist on mõnusalt sünge kummituslik-romantilise ja veidi unenäolise muinasjutuga, kus pole õnneks mingit manitsevat tooni ja mustvalgete moraalireeglite pähetampimist. Näha on, et ega eriti lastele mõeldes seda küll tehtud pole. Ja muidugi üldsegi mitte exploitation nagu ma alguses arvasin.










Kommentaare ei ole: