See kuu möödus mul filmide kohalt erakordselt tormiliselt. Tegin rekordarvu postitusi ja vaatasin läbi +- kaheksakümmend filmi. St. oli umbes kümme filmi veel, millest ei kirjutanudki. Osalt oli põhjuseks nende igavus, osad olid nii halva kvaliteediga, et neist ei kõlvanud kaadreid otsida. Mõnede väljapraagitud filmide plakatid siiski lisan. Ja mõnda ikkagi mainiks. "Sweet home" oli väga mõnus Jaapani kummitava maja film, mis suutis unikaalselt siduda südamlikku huumorit tondiloo pingelisuse ja veriste eriefektidega. "Animales racionales" oli üpris omanäoline Hispaania postapokalüpsise nägemus, kus kolm ellujääjat ja koer hakkavad tasapisi mööda evolutsiooni redelit alla laskuma kuni muutuvad koopainimesteks. "The day the fish came out"i valisin ainult eriti laheda nime pärast. Film ise jäi mulle paraku võõraks, sest mul pole erilist huvi situatsioonikomöödiate vastu. Ja "The last house on the beach"i kohta lubati Itaalia vastet Wes Craveni kultusthrillerile, aga osutus üheks vaimuvaesemaks paljude analoogide hulgas.
Ja ühe põhjaliku uuenduse tegin ka blogis. Lisasin kõikidele filmidele sildid ja nüüd on võimalik nende järgi otsida, nagu siit kõrvalt tulbast näha on. Muidugi need liigitused on kohati üpris laialivalguvad. Näiteks "splatter/gore" alt võib leida üsna kergeid slashereid ja samas ka kõige äärmuslikumaid Jaapani teoseid, "horror"i alt klassikalist gootikat ja lugusid monstrumjänestest jne. Kõige subjektiivsem silt on ilmselt "camp", asi mis eelkõige vaataja silmades. Ja paras peavalu tekkis "Thriller"i puhul, mille alla on sattunud ka filmid, mille kohta sobiks öelda "crime" või "shocker". Samas on ka "mystery" teinekord seotud salapäraste kriminaallugudega. Ühesõnaga on see teema millest võibki jahuma jääda. Aga ega lõpmatuseni ei saa ka juuksekarva lõhki ajada. Eks aja jooksul tuleb kindlasti parandusi ja võibolla mõni silt juurde.
Ja ühe põhjaliku uuenduse tegin ka blogis. Lisasin kõikidele filmidele sildid ja nüüd on võimalik nende järgi otsida, nagu siit kõrvalt tulbast näha on. Muidugi need liigitused on kohati üpris laialivalguvad. Näiteks "splatter/gore" alt võib leida üsna kergeid slashereid ja samas ka kõige äärmuslikumaid Jaapani teoseid, "horror"i alt klassikalist gootikat ja lugusid monstrumjänestest jne. Kõige subjektiivsem silt on ilmselt "camp", asi mis eelkõige vaataja silmades. Ja paras peavalu tekkis "Thriller"i puhul, mille alla on sattunud ka filmid, mille kohta sobiks öelda "crime" või "shocker". Samas on ka "mystery" teinekord seotud salapäraste kriminaallugudega. Ühesõnaga on see teema millest võibki jahuma jääda. Aga ega lõpmatuseni ei saa ka juuksekarva lõhki ajada. Eks aja jooksul tuleb kindlasti parandusi ja võibolla mõni silt juurde.
4 kommentaari:
Minul isiklikult on tunne, et paned liiga paljastavaid screene, ehk näitad kõiki kõige paremaid momente ette ära. Tihti ei julge su blogi lugeda kuna kaRDAn, et pildid reedavad liiga palju ja hiljem on filmi ennast vaadates üllatusi selle võrra vähem. :(
kindlasti on see nii. aga ega ma sellest loobuda ei suuda. oleks variant, et ma teen ainult screenide blogi ja ei maini kõrvale filmide nimesid. kõige parem oleks, kui saaksin tekitada iga loo alla sellise lisafunktsiooni nagu "rulli lahti" ja siis seal on ainult pildid. siis on valik, et kas vaatad neid või mitte. ARTISHOKis on näiteks nii. aga mu IT oskuste juures käib see kaugelt üle jõu
tegelikult see screenide tegemine sai sellest kunagi alguse, et ma ei leidnud netist enamuse filmide kohta huvitavaid pilte. ja siis see harjumus üha süvenes. ma üritan kõik sellised valida, mis oleksid ka täiesti iseseisvalt huvitavad pildid, mitte ainult vastavat filmi teades. st. ega ma lihtsalt mingeid osatäitjate portreid siia ei pane.
Saan kusjuures sinust hästi aru, ka mulle meeldib väga screene võtta. Saan kah aegajalt võtta liiga paljude ja paljastavate piltide eest kuid ilma nendeta tundub asi kuidagi mage.
Postita kommentaar