kolmapäev, 28. oktoober 2009

"To the stars by hard ways" (1981)


director: Richard & Nikolai Viktorov
140min.
Soviet Union

Ma arvasin, et on ikka selline tõsisemat sorti ulme, aga tuleb välja, et hoopis sinnakanti nagu "Teismelised universumis", ehk siis naiivne, kerge romantilise huumoriga ja õpetliku moraaliga noortefilm. Aga põhiliselt uimane ning kuidagi imelikult tõsimeelne ja vaikne. Selline manitsev tõsidus nagu pioneeritubades (või kuidas neid koolides nimetatigi?). Mahajäetud kosmoselaeva pardalt leitakse android Neeya, kelle koduplaneet Dessa on hävinguohus. Kõigepealt toimetatakse ta Maale, õpitakse teda tundma, saab natuke nalja (põhiliselt ikka külmkapi moodi robot-koduabilistega) ja siis minnakse Dessat päästma ja asutakse võitlusse tigeda punases skafandris kääbusvalitsejaga. Täiesti uskumatu, et sellist lihtsat lugu on võimalik kahe ja poole tunniseks venitada. Vähemalt ei olnud siin üldse actionit. Millegipärast on tunne, et siis oleks veel tüütum olnud. Albiinoneegrit meenutav android Neeya nägi lahe välja. Vanasti müüdi neid liikuva pildiga taskukalendreid ja mul oli selline Neeya pildiga kalender kuskil sahtlinurgas olemas. Hakkasin otsima, leidsin terve väikese kollektsiooni igasuguste nõmedate vene multikakangelastega kalendreid, aga just see ainus millel oleks nüüd väärtust, on kaduma läinud. Masendav. Arvatavasti kinkisin kunagi lolli peaga ühele girlfriendile.

Kommentaare ei ole: