director: Sergio Martino
94min.
Italy
Päris kaval kombinatsioon paljudest tuttavatest õuduse ja ulme teemadest, mis tavaliselt ühes filmis kokku ei saa. Need inimkalad on umbes samasugused nagu "Creature from the black lagoon"i amfiibelukas. Viib mõtted 50ndate lõpu USA monster-filmidele ja kummastav on mõelda, et midagi sellist ujus pinnale 20 aastat hiljem Itaalias. Ühtlasi on neis ka midagi zombilikku, kui nad niimoodi limastena karjakaupa veest välja astuvad. Inimkalad on verejanulised ja agressiivsed, kuid neid on võimalik tugevate uimastite abil kontrollida. Nad on loodud mitte niisama eksperimenteerimislõbust, vaid spetsiaalse ülesande jaoks. Nimelt asub saar, kus nad elavad iidsel ajal merepõhja vajunud Atlantise kohal, aga kadunud linn oma aaretega on nii sügaval, et inimene ei saa sinna omal jõul sukelduda (tegevus toimub eelmise sajandi alguses). Hullude teadlaste mõttekäigud on vahest tänuväärselt kummalised. Mõelda vaid kuivõrd igavam oleks olnud, kui amfiibinimeste asemel oleks püütud leiutada moodsat tuukriülikonda. Seega on siin ka "Dr. Moreau saare" ja Jules Verne'i fantaasiaseikluste laadseid ideid. Ja siis veel voodoo ja eksootiliste kehamaalingutega pärismaalased. Lõpuks ilmneb, et kalainimesed polegi üdini pahad. Kuidas nad saaksidki, kui neil nii armsad punnsilmad on. Dubleeritud on nii tugeva Itaalia aktsendiga, et kui keegi ärritub, hakkab kiiremini rääkima või karjuma, siis muutub tekst peaaegu arusaamatuks.
4 kommentaari:
Kurat, ma sikutasin selle filmi kuskilt kui ma Lovecraftil põhinevaid filme taga ajasin, nüüd ei leia üles.
eh, see Lovecraft või? ei teadnudki
Nooh, pidi olema üks neist pooletoobistest ekraniseeringutest, mis nagu on Lovecraft ja nagu ei ole.
Veealusest linnast tõusvad zombimoodi kalainimesed on olemas, nagu ma aru saan.
selle filmi plakat on Videodrome'i peategelase kontori seinal
Postita kommentaar