"Ultimo mondo cannibale" (1977)

director: Ruggero Deodato

92min.

Italy

See on järjekorras teine Itaalia kannibalifilm (esimene oli Umberto Lenzi "Man from the deep river"). Laias laastus ikka sama lugu nagu alati, aga osutus tunduvalt paremaks kui võis loota. Meeldis rohkem kui enamus teisi sarnaseid. Vist "Cannibal holocaust"iga tuli tugevalt sisse see mondo teema, mis taotleb nagu dokumentaalsust. Võib ju olla natuke camp kui mingid sensatsioonihimulised b-filmid end nii reklaamivad, aga samas on see üsna tujurikkuja kui arvestada, et sedasi üritatakse ainult varjata kiiruga ja odavalt tehtud pealiskaudset jama. Paradoksaalselt mõjub just "Ultimo mondo cannibale" realistlikumalt. Siin on samuti kasutatud stock footage'it dzunglikiskjatest, põhiliselt sellest kuidas nad üksteist söövad, kuid mul ei tekkinud tunnet, et jälle tahetakse suvalise "Animal planet"i kraamiga päriselu shokki esile manada. Kõik teisedki tuttavad koostisosad on olemas, aga tulemus küündib kõrgemale - äärmusliku survival seikluse tasemeni. Juba visuaalselt oli film kvaliteetsem. Olen harjunud, et kannibalifilmide värvid on alati koledad ja plassid, siin aga oli neis rohkem sügavust. Üldine koloriit oli tumedam ja seega ka süngem. Ürghõim ei elanud mitte mingil korrapärasel lagendikul kõrkjaonnides vaid kaljukoobaste sügavustes. Mitte heleroheliste salatilehtede varjus vaid kõledas mullatolmuses kivihunnikus. Juba psühholoogiliselt jätab selline loodusest leitud elupaik neist algelisema st. usutavama mulje. Ei pidanud mõtlema kust on võetud need imelikud statistid, kes olid nõus võileivaraha eest (kui sedagi) ennast paljaks võtma, ahvi kombel röökima ja toorest liha sööma, rääkimata muudest haigetest asjadest mida loomastunud koopainimesed teevad. Mõte liikus hoopis selles suunas, nagu õige survival-filmi puhul peakski, et hakkasin kujutlema kuidas pärismaalaste ja dzunglisse sattunud seiklejate käitumine sõltub nii tugevalt nende ümbrusest ja kogemustest, millised on üldse kohanemisvõimalused jne. Vägivaldsust see siiski ei pidurdanud. Päris hea ülevaate saab eelajaloolisest primitiivsest kokakunstist.