teisipäev, 11. november 2008

"Ratman" (1988)


director: Giuliano Carnimeo
82min.
Italy


Sisu poolest suures osas täiesti keskpärane eurotrash õudukas, seda tüüpi, mida vaadates ei tundu slasherite võrdlemine pornokatega üldsegi moraalifriikide liialdusena. Ilmetud supelkostüümides tibid etlevad mingit täiesti ebahuvitavat teksti, siis tapetakse mõni neist kuskil hämara eeslinna tänavatel, siis jälle vahele paar mõttetut dialoogi kuni järgmise tagaajamise ja veristamiseni jne. Aga kirjutamisväärseks tegi "Ratman"i erakordselt eemaletõukav monstrum.

Siin on nii, et laborieksperimendi tulemusel on tekitatud ahvipärdiku ja roti ristsugutis, kelle hammustus on tohutult mürgine. Jääb arusaamatuks miks sellist värdjat vaja on ja üldsegi, et mis teadlane see on, kes usub, et siukse käki eest on võimalik Nobeli preemiat saada. Noh, eks ta ongi üks õudusfilmile kohane hull teadlane, ainult et näitleja pole sellest vist ise aru saanud, ei pöörita silmi ega midagi. See hirmu ja segadust külvav tapjakoll pole aga mõni animeeritud plastiliininukk vaid teda mängib maailma kõige väiksem kääbusnäitleja. See on paar aastat tagasi surnud 72 sentimeetrine Nelson de la Rosa, kelle tuntuim roll oli "Dr. Moreau saares". Lihtsalt üks ilge krimpsus näoga porgandpaljas kääbus paterdab ringi ja piiksub läbilõikava häälega. Tüüp näeb nii hale ja rõve välja, et muud grimmi peale suhu topitud pikkade närilisehammaste polegi tehtud. Lisaks ronib ta ühes stseenis peldikupotist välja, tagline ongi kusjuures "He's the critter from the shitter!" (Vau!) Ma vist ei suuda midagi alandavamat ette kujutada. Loodan, et vaene Nelson oli alaarenenud ja ei saanud õieti aru mis toimus. Jah, see kääbuseteema sõidab siin ikka nii räigelt sisse, et polegi vist mõtet rääkida "Ratman"ist kui horrorist vaid puhtast midgetploitationist.

Loodetavasti ei sünni Nelson de la Rosa järgmises elus rotina.

Kommentaare ei ole: