"Please don't eat my mother" (1973)

director: Carl Monson
98min.
USA









"Something Weird Video" on väga palju avaldanud Harry Novaki filme. Novak on oluline exploitationi produtsent, kes on päris palju mõjutanud selle valdkonna trende. "Please don't eat my mother" on infantiilsetele täiskasvanutele suunatud sexploitation-komöödia inimsööja taimest. "The little shop of horrors" on selle kõrval kõrgkvaliteet. Kordamööda vahelduvad stseenid, kus eriti kohmakas plastmasslill nõuab sensuaalsel naisehäälel süüa ja kus mingid noored seksivad. Selle koha pealt ei jää palju puudu hardcore pornost. Lillekasvataja Henry elab koos emaga ja ta on vuajerist, nii et seksikohad on need kus ta parajasti kedagi piilub. Kõige huvitavam on see kuidas filmis on mööda mindud aja kulgemise reeglitest. Näiteks paarike ameleb autos ja Henry vaatab põõsa tagant, siis tulevad kodustseenid lille või emaga, ning tagasi piilumisretkele, kus ikka sama paarike ameleb (nüüd on naine ilma rinnahoidjata), veelkord tagasi koju (on juba uus päev), taas kord piiluma ja ikka sama paar autos. Maksimaalselt pool tundi tundus siuke asi naljakas, aga midagi muud film nagu ei pakugi. Nagu sisu poleks piisavalt absurdne, on vahest dialoogi surutud mingit küündimatut huumorit ja see pole enam üldse naljakas. Eks ta mingi vähetähtis märk campi kaardil siiski on ja seda silmas pidades suutsin kuidagi lõpu ära oodata. Aga miks oli vaja filmi nii pikaks venitada? 30 minutit lühemana oleks kõik palju paremini toiminud.