"The honeymoon killers" (1970)

director: Leonard Kastle
115min.
USA

Hea oli vahelduseks midagi korralikku ka vaadata. Criterion on oma filme alati hoolikalt valinud, vähemalt nad põhjendavad ennast alati pikkade esseedega, ja "Honeymoon killers" pole erand. Aluseks on võetud lugu 40ndate lõpu Ameerika sarimõrvaripaarist Martha Beck ja Raymond Fernandez, keda kutsuti "Lonely Hearts killers"iteks. Nad kohtusid sellenimelise tutvumisbüroo kaudu ja hiljem kasutasid ohvrite leidmiseks sama võtet. Martha oli ülekaaluline medõde ja Raymond Hispaania päritolu aferist. Raymondit mängib poksija minevikuga Tony Lo Bianco ja tal ongi täpselt see arhetüüpne poksija seksapiil (nagu näiteks Chris Isaakil). Aga nad ei olnud sedasorti kompulsiivsed sarimõrvarid, kes juba lapsena alustavad loomapiinamisega, vaid nende seitseteist tapatööd olid pigem läbimõtlematute väljapressimisplaanide paratamatud kõrvalnähud, mis alles hiljem muutuvad külmaverelisteks mõrvadeks.

Serialkillerite eluloofilmidega on alati nii, et fännid on jube kriitilised kui minnakse faktidest mööda. Ise ka, kui leian mõne järjekordse sellise filmi, siis esimese asjana uurin kohe, et kuivõrd elutruu ta ikka on ja kui ei ole piisavalt, siis kipun sinnapaika jätma. Ilma faktideta muutuvad need filmid lihtsalt suvalisteks thrilleriteks. "Honeymoon killers"is pole ka tõe osas just näpuga järge aetud, kuid siin nagu ei kõlba seda ette heita. Filmi tugev külg ongi just väga usutavalt väljamängitud inimtüüpide ja nende omavaheliste suhete kujutamises. Minu torrent on teleprogrammi TCM Underground salvestus, kus sissejuhatuseks teeb tutvustuse Rob Zombie ja ka tema rõhutab seda ilustamata loomulikkust, mis mõjub karmilt ja värskelt, kui panna võrdluseks kõrvale näiteks üleromantiseeritud "Bonnie & Clyde"i film (tapmiskohad aegluubis dramaatilise muusika saatel jne.) Ohvritest pole tehtud süütuid lambukesi, põhilised naljakohad ongi just need, kus nende üle ironiseeritakse.

Leonard Kastle on filmimaailmas üsna erandlik kuju. Tegelikult oli ta helilooja, kes kirjutas vanamoodsalt romantistlikus stiilis oopereid ja libretosid. Ta eeskujuks oli väidetavalt Mahler ja siin filmis on taustamuusikana kasutatud ka ainult katkendeid mahleri teostest. Peale "Honeymoon killers"i pole Kastle ühtegi filmi teinud. Seda enam väärib tähelepanu, et film on nii hästi õnnestunud.

Raymond Fernandez & Martha Beck