director: Jeff Burr
99min.
USA
Folder väljavalitud kaadritega on mul arvutis olnud juba nii kaua, et üldse kohe ei mäleta millal see film vaadatud sai. Võibolla kevadel, võibolla suvel, ei mäleta. Aga oli piisavalt mõistlik teos, mõtlesin siiski kogu aeg et peaks midagi kirjutama, ei raatsinud ikka niisama lihtsalt pilte minema visata, kui juba vaeva sai nähtud.
Antoloogiahorrori hiilgeag oli minu jaoks siis kui neid tegi Amicus stuudio. "From a whisper...", tuntud ka nime all "The offspring" on kohati sama lapsik, kuid hilisem ning selle võrra verisem ja perverssem. Kaanel on tõmbenumbrina Vincent Price'i nimi, ta mängib lugusid ühendavates episoodides jutustajat. Sel ajal oli tema karjäär vanaduse tõttu juba praktiliselt läbi, ega tal siin mingi oluline roll polegi, aga sellegipoolest on teda alati tore jälgida. Film koosnes neljast loost, kuid üks oli teistest jamam ja seetõttu ta mulle ka eriti meelde pole jäänud. Esimene jutustab sisepingete käes vaevlevast eluvõõrast vabrikutöötajast. Arenev psühhoos viib lõpuks mõrvade ja nekrofiiliani. Ma ei kujuta ette, et neis vanades antoloogiates oleks juletud näidata romantilist stseeni shampusepokaalide ja kirstus laibaga seksimisega. Tulemus on, et üheksa kuu pärast kraabib end mulla alt välja verjanuline mudilane, kes tahab ema rüvetamise eest kätte maksta. Jajah, neis filmides antakse ikka enamasti moraaliõppetunde. Teise loo moraal on, et tasub oma täitmatute soovidega ettevaatlik olla, eriti kui südametunnistus pole puhas. Surmavalt haavatud pisikurjategija satub läbi soo põgenedes vana voodoo nõia onni ja see ravib ta surematuse eliksiiriga terveks. selle osa lõpp on eriti julm, eelkõige tänu realistlikule gorele. Vanade filmide plastiliinised eriefektid jätsid sarnastes kohtades alati pigem koomilise kui jubeda mulje. Kolmas lugu on kantud Ameerika kodusõja keerisesse ja moraliseerib inimeste loomastumise üle sellistes talumatutes tingimustes. Röövellikud hulkursõdurid satuvad laastatud kolkakülas sandistunud lapsorbude meelevalda. Jällegi see lapsmonstrumite teema.
Antoloogiafilmide plussiks on, et need banaalsed lookesed on nii lühidad, et ei jää aega mingiks mõttetuks ajatäiteks, millega täispikad filmid üritavad kuidagi pooltteist tundi välja venitada. Igasugused sisulised läbimõtlematused on ka kergemini andestatavad. Tänu sellele ei pruugigi need lood iga kord just kõige standardsemad olla. "From a whisper..." oli antoloogiaklassikaga umbes samal tasemel. Campi eriti polnud, kuid seda asendasid julgem veri ja jõletsemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar