teisipäev, 25. november 2008

"Cry of the banshee" (1970)



director: Gordon Hessler
91min.
UK








Bansheed on iiri haldjad, kes ennustavad peatset surma. Enamasti on nad kenad pikajuukselised neiud, kes ilmuvad surija akna taha ja laulavad kurva häälega. Vahest on kohatud ka hirmuäratavaid isendeid ja need teevad väga koledat kisa. Arvatakse, et legend on jäänuk eelkristlikust Gaeli mütoloogiast. Ma ei tea, et sel teemal oleks eriti õudukaid vändatud ja lootsin, et see film annab mingisuguse ülevaate, kuid polnud siin nende bansheedega eriti midagi pistmist. Vähe sellest, pealekauba oli eriti igav ja veniv ka. Ei oska öelda miks Tarantino selle oma festivali programmi võttis. Natuke paljaid tisse ja naistega jõhkrutsemine ei tee veel filmi heaks. Ainus väärt asi oli Terry Gilliami animatsioon algustiitrite taustal, sarnases stiilis nagu tema Monty Pythoni vahepalad.

Sai juba kirjutama hakatud, teen väikse sisukokkuvõtte siis ka ära. On 16. sajand, pime ja vägivaldne ajastu, kus keegi pole kaitstud nõiaks tembeldamise eest. Küla kimbutavad marutõbised koerad ja öösiti on kuulda huntide ulgumist - see kõik on märk nõidusest. Vincent Price on aadlihärra, kes tahab korra majja lüüa. Ta leiab metsast paganate sekti, lööb enamuse ketsereid maha, kuid millegi pärast jätab nende peanõia Oona ellu. Nõid teeb tagasi ja hakkab ükshaaval aadliperekonda needuste abil hävitama. Kõlab igavalt nagu iga teine nõiaküttimise õudukas, aga kõike on võimalik ka huvitavalt teha. Siin polnud osatud. Ei soovita.












Tundmatu fantaasiakunstniku nägemus bansheest.

Kommentaare ei ole: