director: Jean Rollin
95min.
France
Erootiline gootiõudukas ühelt mulle väga sümpaatselt eurotrashi meistrilt, olen teda varemgi kiitnud. "Reekviem vampiirile" on oma naiivse ja pealiskaudse näitlemisega peaaegu nagu eelkooliealistele tehtud telelavastus, süzheeliselt samuti täiesti ajuvaba, kuid värvid ja kaadrikompositsioonid on poeetilised nagu kõrgetasemelistes kunstifilmides. On teada, et mõttetihedus pole Rollini filmide tugevaim külg, mis ei ole üldsegi halb näitaja, sest ta suudab seda siinkohal enda kasuks pöörata. Puhtalt visuaalne kogemus nagu seisundifilm, kus esmatähtis on mitte jutustav pool vaid mingi meeleolu väljendamine. On palju situatsioone, millel pole mingit sügavamat tähendust, kuid nad näevad see eest lihtsalt coolid välja. Näiteks - tüdrukud varastavad mingist majakast mootorratta ja jätavad selle viie minuti pärast tee äärde seisma. Kõik vaid selleks, et näidata neid korraks stiilse motikaga sõitmas. Või siis näiteks selline seiklus - peategelased ekslevad keset päeva surnuaial, üks neist kukub kogemata lahtisesse hauda (teine ei märka midagi, nagu kaaslast poleksi olnud), saabuvad hauakaevajad ning hakkavad mulda peale kühveldama. Ja veel - jõutakse kindlusevaremetesse ja ühes käigus on suur karusnahaga kaetud voodi. Milles küsimus, tüdrukud koorivad end sõnagi lausumata paljaks, heidavad voodisse ja hakkavad üksteist silitama. Nii võiks terve loo ümber jutustada, kogu film tegelikult koosnebki taolistest sketshidest.
Film algab stseeniga, kus kaks autot kihutavad tolmaval külavaheteel. Esimeses autos on kaks klouniks riietunud tüdrukut, alles hiljem selgub, et nad põgenevad mõrvaga lõppenud koolipeolt. Nende tagaajajad jäävadki tutvustamata, samuti ei selgitata miks on need väikesed klounid kedagi tapnud. Esimese neljakümne minuti jooksul öeldakse vaid paar sõna, sealt edasi tulevad ainult üksikud laused ja midagi poleks juhtunud, kui olekski lõpuni tummfilmiks jäänud. Peategelased on enamus ajast koos, kuid nad lihtsalt ei räägi omavahel midagi.
Üks meeldejäävamaid kohti (paljude teiste meeldejäävate hulgas) filmi keskel on kümneminutiline orgiastseen punaselt valgustatud lossikeldris, mis kulmineerub sellega kui üks nahkhiireks moondunud vampiir imeb müüri külge aheldatud alasti naise jalgevahelt verd!
Kooskõlas kogu ülejäänud äraoleva fiilinguga on ka filmi lõpp imelikult uimane. Vampiiride juht osutub väsinud vanameheks, kes ei viitsigi eriti verd imeda, ei ole huvitatud ka oma väljasureva liigi jätkumisest ja läheb tüdinult oma kabelisse igavest und magama. Tüdrukud jooksevad metsa ja viimane elus olev vampiir jääb nõutult surnuaiale kükitama.
Häid kaadreid on "Requiem for a vampire"is palju, mõned neist täiesti sellised, et kuuluvad vabalt filmiajaloo klassikasse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar