directors: Pete Tombs / Andy Starke
21min.
Paarikümneminutiline dokumentaal, mida võib leida mõne Mondo Macabro poolt avaldatud DVD lisamaterjali hulgast. Mehhiko õuduskino traditsioonid ulatuvad 50ndatesse. Neid pole küll kunagi päris rahvusvaheline menu saatnud, tegijaid ja filme polnud ka massiliselt, kuid oli siiski oma eripära, mis on nad nüüdseks tõstnud märkimisväärsesse friigifilmide staatusesse. Esimene kohalik saavutus oli Universali hittidest inspireeritud "El vampiro". Järgmine teetähis oli Chano Urueta, kelle "Brainiac"i tuntakse ebausutavate võtteplatside ja naljaka peategelase järgi. Siis jõudis kohale maadlusfilmide buum, kus võeti läbi kõik olemasolevad õudus- ja fantaasiafilmide standardid. Seejärel J.L.Moctezuma "Alucarda", milles peegeldus juba julgem erootikaga segatud exploitation. Selgus, et tal oli hea läbisaamine Jodorowskiga ja siin räägitaksegi tema teostest kui uue laine avangardist. See on veidi liialdatud, kuid eks ta oli sunnitud ise oma filme rahastama ja sai seeläbi ka julgemaid võtteid kasutada.Lühiülevaade lõppes üsna haleda noodiga. Käesoleval kümnendil on tehtud üle mitmekümne aasta taas üks Santo maadlusfilm, nüüd digiefektidega ja peaosas tema enda poeg. Ühest küljest elab Mehhiko b-filmide traditsioon edasi, kuid parimal juhul saab ka see film 20 aasta pärast vaid tähtsusetuks kurioosumiks bad taste'i fännide hulgas.
Tegelikult mul polnud plaanis sellest kirjutada, film oli juba mitu kuud mul arvutis seisnud ja ootas kustutamist, siis aga hakkasin jälle kaadreid välja noppima. Ega nendega midagi muud targemat teha pole, kui siia blogisse riputada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar