"Short circuit" (1986)

director: John Badham
98min.
USA

"Life is not a malfunction"

Ega ei saa eriti aru, kuidas mu mõtlemine on muutunud lapseeaga võrreldes. Selgus, et väga hea võimalus seda kontrollida on vaadata mõnda 20 aasta tagust unustusse vajunud lemmikfilmi. "Short circuit"it sai omal ajal kümneid kordi kinos vaatamas käidud. Aga nagu paljud teisedki sel ajal nähtud filmid, oli see täiesti mälust pühitud ja tuli alles hiljuti taas meelde, kui nägin , et seda müüakse "Rahva raamatus". Mitte, et ma ta ära ostnud oleksin, aga huvi mälestusi värskendada tekkis küll.

Ma pole kuulnud, et sellest filmist just eriti räägitaks ja kartsin, et ilmselt oli ta lihtsalt üks neist Ameerika filmidest, mis nõukogude aja lapsele nii ahvatlevad tundusid. Filmid, kus joodi kokakoolat ja tänavad särasid neoonreklaamidest. Aga on tõesti väga hea lastefilm, hoogne ja naljakas seiklus, palju sentimentaalseid kohti jne. Täiesti arusaadav miks ta omal ajal nii väga meeldis. Õnnelik juhus, et see siin kunagi kinodes jooksis.
Aga jah, enam ei suuda ikka süütu pilguga vaadata. Üldmulje jäi kui filmist, mis tahab iga hinna eest vaatajale meeldida. Ja ei saanud märkamata jätta millised juustused stereotüübid kõik tegelased olid. Teadlane on eluvõõras arvutinohik, kes õpetab oma robotitele süntesaatorimängu samal ajal kui tema ehitatud sõjamasinad lasevad demonstratsioonil tanke õhku. Teda mängib kõigi laste suurim sõber Steve Guttenberg. Ta on nii pehme ja süütu olemisega tüüp, et väga põnev oleks kunagi teda mingis vastupidiselt agressiivses ja sünges rollis näha. Tema sidekick on hindu päritolu teadlane, kes räägib kogu aeg naistest ja teeb seda naljaka aktsendiga. Umbes nagu see "That's 70s show" hindupoiss. Vägesid juhatab buldogilõustaga sõjard, kes kibeleb igal võimalusel oma käsualuseid võitlusse saatma. Robotifirma direktor on endine teadlane, kellest on saanud rahamaias karjerist.

Lugu jutustab eksperimentaalsest sõjarobotist, keda tabab välk. Tekib lühis ja robot ärkab ellu. Temast saab armastusväärne kohmakas tegelane, kes hakkab innukalt elu avastama. Ta näeb väga lahe välja, üsna realistlik. Mitte mingi Võlur Ozi plekkmees või kõndiv pesumasin, vaid siuke konstruktori moodi. Koomiliste kokkusattumuste tulemusel satub ta ühe loomi armastava hipinaise koju. Samal ajal asuvad teda jälitama teadlased ja sõjaväelased. Robot õpib paari sekundiga entsüklopeedia pähe ja saab telekat vaadates selgeks kuulsad filmilaused ja teeb end ilmekaks multifilmi heliefektidega. Kui seda siin kinodes näidati, siis pidi see olema vene keelde dubleeritud. Ei kujuta ette kuidas need naljad vene keeles olla said.

Mul tuli üks teine kunagi 80ndail kinodes jooksnud lasteulmekas veel meelde. Tähendab, ainult üks koht, kus mingi poiss sõidab ufoga ümber maailma ja see lendab nii kiiresti, et kui nad tahavad ühe riigi kohal peatuda, siis enne kui jõuab peatumise nuppu vajutada on juba teisel pool maakera. Aga filmi nimi ei tule kuidagi meelde.

Muusika on kohati sündipop, kuhu oli sämplitud palju industriaalhelisid. Umbes nagu Art Of Noise. Sobis hästi.