kolmapäev, 12. detsember 2007

"Zombie honeymoon" (2004)



director: David Gebroe
83min.
USA




Hommikune jalutuskäik Prismasse tõi kaasa järjekordse rämpsfilmiostu. Ma olin vilksamisi midagi antud filmist kuulnud, pealegi oli "I, zombie" (ka siinsete varasemate postituste hulgas) väga hea näide romantilise zombiedraama võimalikkusest. Draamaliku ülesehitusega õudukad ongi mulle palju südamelähedasemad kui actionõudukad. Tähendab, mul olid tõesti lootused selle filmi suhtes. Tuhkagi. Igavene jamps, päris pahaseks teeb kohe, kui osatakse isegi nii väljakutsuvalt campiliku teemapüstitusega asi kihva keerata.

Vastabiellunud paarike sõidab suvilasse mesinädalaid veetma. Rannas ilmub veest välja elav surnu, suundub otsejoones liival puhkava noore abielumehe poole ja oksendab talle näkku tapvat zombieplöga. Kümneks minutiks kaovad elumärgid, kuid siis on jälle kõik hästi. Kuni naine kuuleb ühel päeval vannitoast ebasündsat matsutamist ja luristamist.

Tegelased nõmedad ja näitlejad ka. Siin on tõesti antud oluline koht suhteprobleemidele. Kohad, kus naine näeb meest üha enam loomastumas, kuidas nad üha enam üksteisest ja oma sõpradest võõrduvad, kuidas nad siiski tõotavad igavest armastust jne. Ja tegelikult võib see ju olla väga nauditav, kui neid teemasid filmides peenetundeliselt lahatakse. Viimane psühholoogiline suhtedraama mida vaatasin oli Polanski "Bitter moon". Idiootlik on muidugi sellist meistriteost võrdluseks tuua. Aga igaljuhul on nii, et pole midagi vastikumat kui halbade näitlejatega ebausutavalt tehtud armukriisid. Mingid ajudeta fantaasiavabad lollpead on teinud igavalt tõsimeelse käki.

Mulle kingiti sel aastal sünnipäevaks film "Emmanuelle Dracula vastu". See on üks neist rõvedatest kaasaja Prantsuse erootilistest telefilmidest, millesarnaseid vahest nädalavahetustel Kanal2 on näidanud. Võiks öelda, et selle ja "Zombie honeymoon"i kaasahaaravus oli võrdne. Ma ei teagi miks ma üldse hakkasin kirjutama sellest filmist, sest ma ei ole plaaninud kirjutada asjadest, mis jätavad täiesti tuimaks ja tuletavad ainult meelde kui palju halbu filme ikka pidevalt tehakse. Seepärast valisingi siia alla võimalikult mittemidagiütleva pildi.

3 kommentaari:

Trash ütles ...

Hea, et jahutasid mu indu selle filmi suhtes. Väheke oli ka endal varem huvi tekkinud.

paranoiadisco ütles ...

Olen samuti kunagi näinud seda ja tunded olid samad. Kuna peale selle zombi oksendamise midagi muud meeles pole, pidi ikka eriline pask olema... hehe.

edasi ütles ...

siis oli v�hemalt niigi palju kasu, et ehk teised enam ei raiska selle vaatamisele aega