"The witch with flying head" (1977)

director: Lian Sing Woo

94min.

Hong Kong

Aasia mütoloogias esineb palju läänemaailmas tundmatuid võikaid koletisi. Üks neist on lendava peaga nõid (nimetatakse penanggalan või leyak). Alguses arvasin, et "The witch with flying head" on ainuke omasugune, kuid selgus et neil on seal terve okultistliku horrori alaliik, kus pead ringi lendlevad. Neid filme on juba aastakümneid tehtud, põhiline periood oli 80ndate algus ja tuntuim film on "Mystics in Bali".

Lendavad nõiapead on omaette vaatamisväärsus, sest ega tegemist pole lihtsalt mingi suvalise peaga - ikka terve selgroog ja sisikond ripub järel.

Sellest filmist on saadaval ainult subtiitriteta originaalkeeles variant. Seetõttu läheb kõik mis teksti puutub kaduma. Aga ega midagi üle mõistuse keerulist niikuinii pole, kahjuks pole eriti põnev ka. Põhimõtteliselt nagu kung-fu film, ainult et lähikontakti asemel loobivad võlurid üksteist tossupommidega.

Pea on okei, lisaks lennuvõimele pritsib ta suust ka tuld ja erivärvilisi laserkiiri. Ja suured kõverad kihvad on. Tähtis roll on ka madudel, teine tüüpiline Hong Kongi võluõudukate teema. Kogu häda algabki sellest et kuri võlur saadab neiule mao kõhtu elama ja tema needuseks on, et igal öösel tuleb tal pea otsast ja hakkab metsavahel hulkuvate inimeste verd imema. Needust on väga raske murda. Alguses üritavad kaks buddhamunka neiut kaitsta (ühel on suur haakrist keset kõhtu), kuid nendestki saavad järjekordsed pea ohvrid. Õigel hetkel ilmub välja klassikaline kohevate valgete kulmude ja habemega hea võlur (ta on riietatud üleni punasesse ja meenutab seetõttu kohe jõuluvana) ja kõik aetakse ühisel jõul korda.

Kaameratöö on väga amatöörlik. Kui zoomitakse mingile detailile, siis juhtub mitu korda, et vajalik objekt jääb kaadris valesse kohta ja kaamera peab veel lisanõksu tegema, et asi ilusti keskel oleks. Või kui näiteks kaks inimest räägivad omavahel, siis on sellised debiilsed kaadrid, et keset ekraani on ühe kukal ja teises ekraani nurgas on näha ainult vestluspartneri kõrv.

Saundträkis on laenatud ühte väga tuttavat filmimeloodiat. Pead ei julge anda (kus nüüd tuli alles tabav metafoor!) aga võibolla oli Star Treki lugu.