pühapäev, 2. detsember 2007

"The house of witchcraft" (1989)



director: Umberto Lenzi
86min.
Italy




Ebameeldiv lugu - tellisin Visual Painist "Psyched by the 4D witch"i, saadeti hoopis "House of witchcraft". Aga ilmselt saingi parema filmi, mida muidu niikuinii poleks taibanud otsima hakata. "House of witchcraft" ehk "Ghosthouse 4" on üks Itaalia televisiooni tellimusel tehtud kummitusmaja filmidest. Kokku on neid neli. Rezhissöörid on giallo legendid Lucio Fulci ja Umberto Lenzi (mõlemad tegid kaks filmi). Lenzi nimi kõlas väga tuttavalt. Vaatasin järgi - muidugi,"Cannibal Ferox"!

Itaalia õudukaid ja giallosid iseloomustades korratakse peaaegu alati neid tunnusjooni: visuaalne maitsekus, jutustuse osas palju ebaloogilisusi ja juhul kui on inglise keelde dubleeritud, siis väga halvasti. Siin filmis on ilusti kõik need omadused esindatud. Kindlakäeliselt liikuv kaamera, rangelt paigas rakursid, informatiivsed kaadrid - kohe näha et oskuslik töö ja tulemus seetõttu esteetiliselt nauditav. Mingi enneolematu meistriteos nüüd ka pole, kuid 80ndate lõpu telefilmidega seostuvat madalat taset ei ole vaja küll karta. "Loogikavead" on ka väga lahedad. Taoliste Itaalia filmidega on üldse nii, et need "vead" on kuidagi õigustatud. Esteetiline enesekindlus mängib nad üle ja nad muutuvad loo jutustamise stiili osaks. See on siuke veider ennast kõrvaltvaatav huumor.
Üritan näite tuua: see nõiduste maja kuulub ühele pimedale vanamehele. Ta on ohutu positiivne tegelane. Nõid on võtnud musta kassi kuju ja selleks, et teda tappa ässitatakse talle kallale pimeda vanamehe juhtkoer. Millegipärast on see vanamehele täiesti vastuvõtmatu - ta justkui ei saaks äkki hetkegi ilma koerata hakkama. Koer lähebki ja murrab kassi maha. Kuid samal ajal käib pauk - vanamees on end meeleheitest maha lasknud. Kui nõid on surnud ja tapatööd lõppenud, saabub politsei ja leiab, et kõik on ilmselge - süüdi on pime vanur, keda vaevas üksildases majas depressioon ning kes seetõttu tappis kõik külalised. Ja hiljem, saades aru oma hirmsast teost sooritas enesetapu.

Kokku oli üks lõbus väike hirmulugu kõigi klassikaliste kummitus- ja nõiamuinasjuttude elementidega. Kõvera ninaga vana nõid keedab katlas inimpäid, kuutõbine jalutab öösel aias ringi, müristab välku. Isegi vikatiga mustas mantlis luukere ilmus lõpuks välja.

Kommentaare ei ole: