director: David Cronenberg
65min.
Canada
Esimene Cronenbergi täispikk film. Mustvalge. Kohe märgatav ebatavaline asi on, et filmis valitseb vaikus. Mitte ainult, et tegelased ei räägi ja puuduvad muusika või olmehelid. Täielik vaikus nagu ilma saundträkita tummfilmis. Ja läbi kogu filmi loeb anonüümne hääl teksti. Loeb ühe lõigu, peab paar minutit pausi, siis loeb järgmise lõigu jne. Tekst on akadeemiliselt kuivas vormis uurimustöö ettekanne. Teemaks on seitsmel noorel täiskasvanul läbiviidav eksperiment, mis toetub parapsühholoogi dr. Stringfellow teooriatele. Katsealustel on kirurgiliselt eemaldatud kõnevõime, mis on suurendanud nende telepaatilisi võimeid. Samuti uuritakse nende seksuaalset käitumist.
Tegevus toimub kuuekümnendate modernse arhitektuuriga stiilses sanatooriumis, kus pole kedagi peale katseisikute. Mingit actionit ega draamat ei toimu. Inimesed jalutavad koridorides, kõnnivad treppidest üles-alla, istuvad, mõtlevad ja igavlevad niisama. Vahest muutuvad omavahel intiimseks või siis satuvad kergesse konflikti. Ühesõnaga olesklevad perspektiivitult nagu sanatooriumikülastajad ikka ainult selle vahega, et ei räägi omavahel.Lõpus teatab hääl siiski, et eksperiment oli katsealustele väga stressitekitav - kaks tegid enesetapu (mainitakse, et üks puuris omale trelliga augu pähe) ja ülejäänud vajasid psühholoogilist taastusravi.
Alguses tõotas väga koormavat filmikogemust. Ikka see erialasest terminoloogiast kubisev vaevu mõistetav tekst ja see painav vaikus. Kuid pilt on seevastu väga esteetiline. Kunagi ei ole kaadris midagi üleliigset, pilt on puhastatud igasugusest tähelepanu kõrvalejuhtivast mürast. Nõudlik film igal juhul, kuid vaieldamatult huvitav ja eriline. Ühel hetkel harjub ära ja võib rahulikult vaadata nagu meditsiinilist õppedokumentaali. Sai veenduda, et Cronenberg on algusest peale oma seksuaalpatoloogia/kehaeksperimentide rida ajanud. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar