director: Jean Rollin
86min.
France
Ja järgmine Rollini maiuspala. Võrreldes eelmise vaadatuga veelgi lihtsam, kindlama struktuuriga, sirgjooneline ja paremini jälgitav. Väga lähedal oma aja La Nouvelle Vague filmidele. Noormees ja neiu märkavad üksteist mingil suvalisel pulmapeol, lepivad kokku kohtingu ja lähevad järgmisel hommikul jalgrattasõidule. Jõuavad surnuaeda ja poevad ühte krüpti kus on hea vaikselt armatseda. Kui nad sealt välja astuvad on juba õhtu ja pimedas paistab kogu ümbrus täiesti teistsugune. Tagasiteed ei ole võimalik leida ja nad jäävad sinna sihitult ekslema. Ja kogu ülejäänud film ongi üks pikk kahe inimese jalutuskäik öises surnuaias. Pole siin vampiire ega midagi muud üleloomulikku. Lõpuks muutub surnute maailm nii lummavaks, et nad ei kavatsegi sealt lahkuda, vaid valivad selle sama krüpti omale uueks elukohaks. Üheks minutiks siiski vilksatas korraks üks kloun - veel üks Rollinile tüüpiline korduv karakter.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar