director: Teruo Ishii
101min.
Japan
Neid "Jigoku" filme on jaapanlastel päris mitu. 1960nda aasta versioonist olen ma blogis juba kirjutanud. Lugu on neis nii, et keegi patune satub surma järel põrgusse ja siis läbi tema silmade saab näha küllusliku õudust mis ootamas on. Põrgu on nagu mingi piirideta teatrilava, kus värviliste prozektorite valguses kargavad ringi nukitsamehe moodi deemonid ja piinavad inimesi igavesti. Palju splatterit aga väga ebaloomulikult teostatud ja see on meelega nii, sest siin põrgus on kõik ebaloomulik. Vesi on kilest ja puud traadist.Nagu Dante Infernos nii on ka siin inimesed jaotatud gruppidesse oma pattude järgi ja iga gruppi nuheldakse sellele vastavalt. Kõigepealt näeb läbi imepeegli nende elu jooksul tehtud kuritegusid ja seejärel karistust mis neid allmaailmas ees ootab. Arvasin et film koosneb lühilugudest nagu antoloogia, aga kahjuks jäi pidama ainult ühele juhtumile. See on lugu viimsepäeva sektist, kes kavandab massimõrva mürgigaasiga, täpselt nii nagu see ükskord Jaapani metroos juhtus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar