esmaspäev, 21. jaanuar 2008

"Mark of the devil" (1970)


director: Michael Armstrong
96min.
Germany


"Rated 'V' for Violence"

Üks tuntumaid inkvisitsiooni-exploitation filme. Pähe on kulunud pidev võrdlus "Witchfinder general"iga, aga see siin on kõvasti parem. "Witchfinder" oli jube veniv. Olen selle vaatamist kaks korda alustanud, aga kumbki kord ei jõudnud vist lõpuni jälgida. Millegipärast meenutas ta meie kodumaist "Verekivi", aga viimane oli isegi parem, sest seal oli tempokas estraadimusa. Kui nii võtta siis "Mark of the devil" on selle kõrval nagu "Viimne reliikvia".

See, et film on Saksa toodang tuli üllatusena. Alguse tiitrite ajal näitabki kohe maheda muusika saatel (natuke "Cannibal holocaust"i tunnusmeloodia moodi) Alpide rohelisi nõlvasid nagu "Helisevas muusikas".
Kunagi käisin Saksamaal piinariistade muuseumis. Mitu korrust oli täis vitriine igasuguste roostetanud jublakatega ja ega muud erilist vaadata polnud peale ehtsa "rauast neitsi". Siin filmis seda masinat pole, küll on aga ohtralt teisi piinakontruktsioone. Jätavad väga autentse mulje. Päris karm tegelikult, kui mõtlema hakata. Võiks ju lihtsalt haamriga luid puruks taguda või niisama läbi peksta. Aga selle asemel on välja mõeldud kõikvõimalikke erineva suurusega orasid, tange, kruvisid ja vedrusid. Nagu mingi sadismivabrik.
Stoori on siuke, et ühes väikelinnas on nõidade kiusamisega päris hullud lood. Linna terroriseerib omavolitsev nõiakütt Albino, kes tembeldab kõik naised kes temaga magada ei taha saatana teenriteks. Ise on veel vastiku krimpsus näoga ka. Korda saadetakse looma kuulus inkvisiitor, kuid temalgi kaob paranoilises õhkkonnas reaalsusetaju ja ketserluse süüdistusi hakkab veelgi rohkem sadama. Hea kangelane on selle inkvisiitori noor jünger ja teda kehastab Udo Kier. Tuleb välja, et ta on mänginud "Suspiria"s, paljudes teistes õudukates, põhiliselt vampiirifilmides ja on Lars von Trieri lemmiknäitleja (olevat kõigis tema filmides osalenud). Kuid ma polegi teda varem märganud. Tal on huvitavad heledad silmad, sellise erootiliselt hüpnotiseeriva pilguga. Räägitakse ka tema eriti kõlavast saksa aktsendist. Aga seda siin kahjuks ei kuule, sest film on inglise keelde dubleeritud.

Finaal on väga vastuoluline. Kui linnarahvas hakkab mässama ja vallutab rehade ja hangudega lossi, siis tundub et terve mõistus on saavutanud võidu. Kuid inkvisiitor pääseb terve nahaga põgenema ja tema asemel tapetakse nende samade ilgete piinariistadega filmi ainus positiivne tegelane. Kogu aeg on näidatud muudkui nende süütute kodanike retsimist ja siis lõpuks nad võtavad end kokku ja lintsivad suure hurraaga hoopis vale inimese! Ja nende eestvedaja on üks kohalik nõiakütt.

Huvitav asi juhtus vahepeal. Väga lühike, umbes poole sekundiline trikk nagu mõnes vanas eksperimentaalfilmis. Ühel tegelasel torgatakse silm välja ja selle toimumise hetkel vahelduvad paar kaadrit mingite abstraktsete värviplätserdustega. Nägin päris kaua vaeva, et õiget screenshotti kätte saada, nii kiirelt vilksatasid. Huvitav kas keegi on üldse märganud seda?

Enne postitamist netist filmiposterit otsides avastasin, et Nuxxi blogis on ka "Mark of the devil"i arvustus ja et ta ka kohe alustab "Verekivi" võrdlusega. Nõme mul siin natuke seda juttu üle korrata, aga noh, ma tõesti leidsin selle alles siis kui olin juba valmis kirjutanud..










1 kommentaar:

Trash ütles ...

Soovitan vaadata ka Witchhammer´it, kuigi pole horror vaid tõestisündinud lool põhinev draama. Tšehhi nn. Salem.