director: Gerard Damiano
41min.
USA
"Deep throat"i rezhissööri pornonukufilm on arvatavasti alguse saanud juhuslikust seltskonnas visatud naljast ja mul on ainult hea meel, et tegijatel oli piisavalt viitsimist see nali ikkagi filmina teostada, sest tulemus ületas päris palju mu ootusi. Algeliste riidenukkudega tehtud pornokomöödia - esimene reaktsioon ju naeruturtsatus ja et põnev nagu, aga siis mõtled veidi järele ja tekib oletus, et ei saa ikka olla midagi enamat kui lihtsalt mõttetu veiderdamine. Aga ega enne rahu ei saa kui ära nähtud, alles siis võib kindla hinnangu anda. Millegipärast ma võtan selliseid asju palju tõsisemalt kui kõike muud. Võiks öelda, et ma tegelikult elan selliste asjade nimel nagu "Let my puppets come". Mis seal filmis siis toimub? Tüübid kuskil reklaamibüroos on maffiale võlgu ja nad peavad leiutama võimaluse, kuidas see võlg kiiresti ära maksta. Keegi neist on kuulnud, et viimase aja kõige hõlpsam rahateenimise viis pidi olema pornofilmi tegemine. No ja siis järgnebki jant sellest kuidas tehakse amatöörpornot. Irvitatakse tabavalt erinevate meediatööstuse tüpaazhide üle, palju igasuguseid fetishinalju, sealhulgas paar zoofiilia stseeni, suuseks nuku ja päris lihast-luust kääbuse vahel jne. Ühesõnaga enese kulul nalja heitmine. Traatidega juhitud nukud näevad äärmiselt närused välja, aga eks see lisab ka koomilisust. Kuigi teostuselt kordi algelisem, on meeleolu umbes sama nagu Ralph Bakshi urbanistlikes multikates või "Meet the feebles"is. Selliste kultusteostega kõrvutades tahan öelda, et täiesti rahuldav komöödia oli. Palju lõbusam kui ükski inimestega tehtud pornokomöödia igal juhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar